Artiklid

Kui lähedane inimene on hakanud veidralt ja ebatavaliselt käituma, unustama sõnu või näeb vaeva elementaarsete ülesannete lahendamisel, tuleks pöörduda arsti poole. Millised on ohumärgid?

Põletik on üks paranemisprotsessi oluline osa. Kuid kui see püsib, võib see kaasa aidata paljude keeruliste haiguste, sealhulgas II tüüpi diabeedi, südamehaiguste ja autoimmuunhaiguste tekkele.

Tartu ülikool on osaline rahvusvahelises uuringus, mille eesmärk on leida ja uurida täisealisi inimesi, kes ei ole SARS-CoV-2-ga nakatunud vaatamata lähedasele kokkupuutele covid-19 põdeva haigega. Esialgu otsitakse uuringusse vaktsineerimata inimesi.

Augustikuu esimesed seitse päeva on pühendatud ülemaailmselt imetamisele ja rinnapiimaga toitmisele, eesmärgiga rõhutada selle kasu nii imiku kui ema tervisele ja heaolule. 2021. aastal perearsti ja -õe jälgimisel olevast 12 768-st kuni üheaastastest lapsest oli kolmekuuselt ainult rinnapiima toidul 61 protsenti ja ühe aasta vanuselt sai tavatoidule lisaks rinnapiima 33 protsenti lastest, selgub värseklt avaldatud Tervise Arengu Instituudi statistikast.

Ja ongi august käes! Külmetushaigused juba ootavad nurga taga jahedamaid ilmasid. Suvepuhkuse ajal kogutud värsket energiat ja vitamiinivarusid ei jagu kahjuks igavesti. Igal sügisel, kui koolid ja lasteaiad taas avatakse, seisavad pered vastamisi terve rea külmetushaigustega. Kui üks pereliige haigestub, on üsna tõenäoline, et ta ei jää oma perekonnas ainukeseks. Kuidas sellist olukorda vältida või riski vähendada?

Babesioos ja erlihhioos on haigused, mida põhjustavad mikroskoopilised parasiidid Babesia ja Ehrlichia ning millesse võib nakatuda puugihammustuse kaudu.

Miks tunneme end puhkuse ajal sageli väsinuna, kogeme halba enesetunnet ning meeleolu kõikumist, selgitab uneõde Karin Bärengrub. Puhkuse ajaks on meil sageli planeeritud nii palju tegevusi, et uni muutub teisejärguliseks. Grillime hilisõhtul liha, lähme magama hilistel öötundidel ning põõname keskpäevani voodis - kõik see mõjutab und ja võimet välja puhata.

Suvine soe temperatuur ning intensiivne päikesevalgus mõjutavad inimese nahka märgatavalt. Suvise nahahoolduse ja hea hügieeni nõuandeid tasub naha tervise seisukohalt alati järgida.

Ujumisega kaasneb paljudel risk haigestuda suvel väliskõrvapõletikku, mis võib edasiarenedes muutuda eakatele inimestele ja diabeetikutele eluohtlikuks. Väliskõrvapõletik ehk väliskuulmekäigu põletik tekib siis, kui ujumast tulles jääb vesi kõrva ja seal hakkavad vohama halvad bakterid. Neid leidub hulganisti nii järve-, jõe-, mere- kui ka basseinivees. 

Pfizeri või Moderna mRNA-vaktsiini tõhustusdoos annab hea, kuid ajutise kaitse SARS-CoV-2 omikrontüvega nakatumise eest, selgus Katari teadlaste uuringust.

Tervise Arengu Instituudi värskest statistikast selgub, et võrreldes 2020. aastaga langes raseduse katkestamiste arv eelmisel aastal 159 juhu võrra, naise omal soovil katkestatud rasedusi oli vähem 141 võrra. Omal soovil raseduse katkestamisi on igal aastal eelmisest vähem.

Tänapäeva kiire elutempo, vähese liikumise ja pideva infomüra tõttu on stress ja ärevus väga aktuaalsed teemad. Kuid mida saame ise kodus ära teha, et tekkinud füüsilisi ja vaimseid pingeid leevendada?

Terveid inimesi vajavad Eestis kõik – inimene ja tema lähedased ise, tööandjad, kogukond, ühiskond tervikuna. Numbreid vaadates näeme, et oodatav eluiga on Eestis olnud küll kasvutrendis, kuid tervena elatud aastates viimase kümne aasta jooksul suurt arengut toimunud ei ole. Samuti on meie inimeste tervisenäitajates suured erinevused hariduse ja piirkondade lõikes.

Immuunvastusega seotud ensüümi blokeerimine on paljutõotav raskete Covid-19 sümptomite ennetamisel või ravimisel, vähendades põletikku, koekahjustusi ja verehüübeid kopsudes, näitavad uued uuringud.

Mlullu sündis Eestis varasemast rohkem lapsi. 2021. aastal sündis Eestis kokku 13 143 last, mis on varasema aastaga võrreldes 70 lapse võrra rohkem. Kõikidest mullu sündinud lastest 13 119 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 24 puhul oli ema elukoht välisriigis.

Omikrontüvi nakatab jätkuvalt inimesi üle kogu maailma ning see on märgiks, et koroonaviirus ei pruugi kunagi päriselt kaduda. Seetõttu jäävad vaktsineerimised vajalikuks, et kaitsta inimesi raske haiguskulu ja surma eest. Kas süstitavad vaktsiinid on aga ainuke toimiv lahendus?

Revolutsiooniline uus meetod kae ravimiseks on andnud laboratoorsetes katsetes positiivseid tulemusi, andes lootust, et haigusseisundit saab peatselt operatsiooni asemel kõrvaldada ravimitega.

Päikeseliste kevadilmade saabumise puhul tasub meeles pidada, et meie nahk vajab kaitset kahjuliku päikesekiirguse eest. Tõestamaks päikesekreemi võimet blokeerida UVA ja UVB kiirgust pakuti inimestele tänaval võimalus end läbi spetsiaalse UV-kaamera vaadata.

«Rusikareegel on see, et kui päiksevalgus tundub nii ere, et ajab kissitama, võiks ikkagi päikseprillid ette panna. Inimeste valgustundlikkus on erinev ja just igaühe enda enesetundest peakski lähtuma,» ütleb dr Stina Tuubel, Ida-Tallinna keskhaigla oftalmoloog.

Teadlaste sõnul võib kõrge riskiga Covid-19 patsientide raviks kasutatav viirusevastane ravim olla kasulik ka pika Covidiga patsientidele.