Uudised

Mida teha, kui perearsti ei ole läheduses?
Neljapäev, 01. juun

Saabumas on kaua oodatud puhkused ja suvised seiklused, inimesed on aktiivsemad ning viibivad tihemini kodukohast eemal. Milliste tervisemuredega ja kuhu saaks pöörduda, kui oma perearst ei ole ligiduses?

«Soovitame tervisemure korral esmalt helistada Perearsti nõuandetelefonile 1220, kui soovite teada, kas teie tervisemure korral on vältimatu pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorda lahendada koduste vahenditega,» selgitab nõuandetelefoni 1220 teenindusjuht Kärt Kukk.

«Kui nõustaja leiab, et on vaja väga kiiret abi, suunab ta kõne koheselt ise hädaabinumbrile.» Nõuandetelefon on ka abiks, kui terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Samuti kui te viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti kätte. Lisaks saab numbrilt ka infot Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta, näiteks kuidas elukoha muutumisel perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda.

«1220 telefonikõnedele vastavad 33 meedikut, kellest suur osa töötab igapäevaselt perearstina, pereõena, kiirabis või EMO-s. Kõik nõustajad on meditsiinilise haridusega ja rikkaliku kogemustepagasiga,» kinnitab Kukk. Pöörduda võib nii eesti kui ka vene keeles. Inglise keelset nõustamist osutatakse iga päev kella 15.00 kuni 17.00.

Väiksemate olmetraumade puhul nagu kukkumise tagajärjel tekkinud haavade, lõikehaavade, pindmiste marrastuste ja põletushaavade hooldamisega saab 1220 olla abiks soovitustega, millised on esmased puhastus -ja sidumisvahendid ning kuidas neid kasutatakse.

Mistahes valu korral saab nõustaja soovitada sobiva ravimi, anda info selle võtmise sageduse ja koguse kohta.

Nõuandetelefoni arstiga tasub ka läbi arutada, millised ravimid ning esmaabitarbed võiksid olla kaasas suvises apteegis, mis võetakse kaasa puhkusereisile või väljasõidule.

Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte nädalavahetuseti ning riigipühadel ajavahemikus 08.00-22.00.

Samuti on võimalik riiklikel pühadel ja nädalavahetusel ajavahemiku 08.00-22.00, graafikuga töötavatel inimestel haigestumise korral võimalik helistada nõuandetelefonile isikustatud konsultatsiooniks, et avaldada soovi haiguslehe avamiseks. Kõne vastu võtnud arst saab teha haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta märke digiloosse. Seejärel peab inimene kindlasti esimesel võimalusel ühendust võtma oma perearstikeskusega, et töövõimetuslehe avamise vajadusest märku anda. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on haiguslehe soovist teatamisega, lõpliku otsuse lehe kinnitamiseks ning avamiseks teeb inimese perearst.

Lisaks lühinumbrile 1220 on võimalik helistada ka lauatelefoni numbril 634 6630. Kui lühinumbrile 1220 helistades tuleb inimesel tasuda oma telefonioperaatorile kuni 30 senti minuti eest, siis pikale lauanumbrile helistades mahuvad need minutid tavaliselt helistaja kõnepaketi sisse ehk lisatasu tasuma ei pea. Välismaalt helistades tuleb ette valida suunakood +372.

Mida teha, kui perearsti ei ole läheduses?

Neljapäev, 01. juun

Saabumas on kaua oodatud puhkused ja suvised seiklused, inimesed on aktiivsemad ning viibivad tihemini kodukohast eemal. Milliste tervisemuredega ja kuhu saaks pöörduda, kui oma perearst ei ole ligiduses?

«Soovitame tervisemure korral esmalt helistada Perearsti nõuandetelefonile 1220, kui soovite teada, kas teie tervisemure korral on vältimatu pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorda lahendada koduste vahenditega,» selgitab nõuandetelefoni 1220 teenindusjuht Kärt Kukk.

«Kui nõustaja leiab, et on vaja väga kiiret abi, suunab ta kõne koheselt ise hädaabinumbrile.» Nõuandetelefon on ka abiks, kui terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Samuti kui te viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti kätte. Lisaks saab numbrilt ka infot Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta, näiteks kuidas elukoha muutumisel perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda.

«1220 telefonikõnedele vastavad 33 meedikut, kellest suur osa töötab igapäevaselt perearstina, pereõena, kiirabis või EMO-s. Kõik nõustajad on meditsiinilise haridusega ja rikkaliku kogemustepagasiga,» kinnitab Kukk. Pöörduda võib nii eesti kui ka vene keeles. Inglise keelset nõustamist osutatakse iga päev kella 15.00 kuni 17.00.

Väiksemate olmetraumade puhul nagu kukkumise tagajärjel tekkinud haavade, lõikehaavade, pindmiste marrastuste ja põletushaavade hooldamisega saab 1220 olla abiks soovitustega, millised on esmased puhastus -ja sidumisvahendid ning kuidas neid kasutatakse.

Mistahes valu korral saab nõustaja soovitada sobiva ravimi, anda info selle võtmise sageduse ja koguse kohta.

Nõuandetelefoni arstiga tasub ka läbi arutada, millised ravimid ning esmaabitarbed võiksid olla kaasas suvises apteegis, mis võetakse kaasa puhkusereisile või väljasõidule.

Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte nädalavahetuseti ning riigipühadel ajavahemikus 08.00-22.00.

Samuti on võimalik riiklikel pühadel ja nädalavahetusel ajavahemiku 08.00-22.00, graafikuga töötavatel inimestel haigestumise korral võimalik helistada nõuandetelefonile isikustatud konsultatsiooniks, et avaldada soovi haiguslehe avamiseks. Kõne vastu võtnud arst saab teha haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta märke digiloosse. Seejärel peab inimene kindlasti esimesel võimalusel ühendust võtma oma perearstikeskusega, et töövõimetuslehe avamise vajadusest märku anda. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on haiguslehe soovist teatamisega, lõpliku otsuse lehe kinnitamiseks ning avamiseks teeb inimese perearst.

Lisaks lühinumbrile 1220 on võimalik helistada ka lauatelefoni numbril 634 6630. Kui lühinumbrile 1220 helistades tuleb inimesel tasuda oma telefonioperaatorile kuni 30 senti minuti eest, siis pikale lauanumbrile helistades mahuvad need minutid tavaliselt helistaja kõnepaketi sisse ehk lisatasu tasuma ei pea. Välismaalt helistades tuleb ette valida suunakood +372.

septolete
nohu