Teemad

Vaktsineerimist tasub kindlasti kaaluda järgmistel juhtudel: nakatumise ohuga seotud töö- või erialane tegevus (näiteks meditsiin või metsandus); riskikäitumine (tegevused, millega kaasneb oht saada nakkushaigus); aktiivse läbikäimisega kollektiividesse kuulumine (suurem võimalus haigustekitajatega kokku puutuda); kroonilised südame, hingamiselundkonna, neerude ja maksa haigused, diabeet jm; immuunpuudulikkus (haigestumine võib väga ohtlikuks osutuda); vanemaealisus (organism ei pruugi enam tõsiste haigustega toime tulla); pidev kokkupuude vaktsineerimata ja immuunsust mitteomavate laste, haigete või vanuritega (oht teisi nakatada); nakatumisohtlikesse maadesse reisimine (vaata sektsiooni reisivaktsineerimine).
Loe edasi
Eestis alustati vaktsineerimist leetrite vastu alates 1967. aastast. Ajavahemikul 1967 kuni 1979 vaktsineeriti väikelapsi  leetrivaktsiini ühe doosiga. Kasutusel olid NL-s toodetud leetrite monovaktsiinid. Alates 1980. aastast vaktsineeriti koolieelseid lapsi leetrivaktsiini kahe doosiga. Alates 1994. aastast oli kasutusele võetud Euroopa kvaliteediga MMR kolmikvaktsiin, mis kaitseb leetrite-mumpsi-punetiste vastu. Lapsi vaktsineeritakse vanuses 1 ja 13 aastat.
Loe edasi
COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
Loe edasi
See sõltub, milliseid nakkushaigusi on inimene juba põdenud; milliseid vaktsiine on juba tehtud; millised on tööga seotud riskid; kas Eestis esineb ohtlikke haiguspuhanguid; kuhu plaanitakse lähiajal reisida. Kõigi küsimustega tasub pöörduda perearsti juurde või vaktsineerimiskabinetti. Seal tehakse vajadusel ka uued kaitsesüstid.
Loe edasi
Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist. Korduvvaktsineerimise eesmärk on säilitada organismis nakkushaiguste vältimiseks piisav hulk kaitsekehi.
Loe edasi
Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.
Loe edasi