Teemad

24. aprillil avati Tallinnas avalikud veevõtupunktid, kust saab tasuta värsket ja puhast joogivett kuni septembri lõpuni. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Toomas Haidak tõi esile, et avalike joogiveekraanide paigaldamine linnaruumi aitab kaasa Tallinna strateegilisele sihile – Kodu, mis algab tänavast. Ligipääs puhtale joogiveele on kättesaadav kõigile.   Tallinna Vee tegevjuhi Aleksandr Timofejevi sõnul olid avalikud veekraanid eelmisel suvehooajal populaarsed ja neid kasutasid aktiivselt nii tervisesportlased, lastega õues aega veetvad pered kui ka lemmikloomadega jalutajad. „Pealinlased on järjest enam võtmas enda elustiili osaks oma joogipudeli kaasaskandmist, et seda avaliku veekraani all täita. Kui eelistada igapäevase joogiveena kraanivett ja loobuda plastpudelisse villitud vee tarbimisest, aitab see oluliselt kaasa meie keskkonna säilitamisele,“ rääkis Timofejev.   Avalikke veevõtupunkte saab kasutada suvehooajal, kui puudub oht veekraanide külmumiseks. Samuti kasvab just suvel vajadus vee tarbimise järele, seda eriti kuumade ilmadega. Kokku avatakse suvehooajaks pealinnas ligi 60 avalikku veevõtupunkti.   Tallinna Vee avalikest joogiveekraanidest voolab kontrollitud kvaliteediga tervislik joogivesi. Aleksandr Timofejev kinnitas, et ettevõte jälgib pidevalt veekvaliteeti, võttes veeproove regulaarselt üle kogu linna. Aasta jooksul tehakse enam kui 3000 veeproovi.   Eelmisel aastal läbi viidud kliendiküsitluse andmetel eelistab kraanivett joogiks ligi 90% Tallinna ja selle lähiümbruse elanikest.   Endale lähima joogiveekraani leiab kaardilt: https://www.tallinn.ee/et/kaasamine/joogiveekraanide-rajamine-tallinnas   Kevadel avatud kraanide seas on 15 uut veekraani, mille on rajanud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel OÜ Watercom. Veevõtukohad ehitati Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ raames. Programm rahastas projekti „Joogiveekraanide rajamine Tallinnas“ 299 464 euroga; selle kogumaksumus on 352 311 eurot. Projekti rakendusüksus on sihtasutus Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).  

Kevadel paiskub linnatänavatelt lendu suurtes kogustes tervisele kahjulikku saastet ja tolmu, mis on ohtlik eelkõige hingamisteedele ning võib lühendada koguni meie eluiga. Mis linnaõhku saastab ning kuidas seda puhtamana hoida? Ehkki Eestis on õhukvaliteet üldiselt hea, halveneb kevadel linnaõhu kvaliteet märgatavalt. Õhuseire andmetel on varakevadel linnaõhu reostuse kontsentratsioon 15-20 korda kõrgem kui keskmiselt. Tänavatel hakkab lendlema peen tolm, mille on tekitanud kuudepikkune naastrehvide kasutamine ja asfaldi hõõrdumine. Oma panuse linnaõhu saastele annavad ka suurtööstused ja eluasemete küttesüsteemid, vale puhastustehnika, aiajäätmete põletamine ja suitsetamine. Linnaõhk sisaldab mürgiseid peeneid tahkeid osakesi ja vingugaasi, mis tekib põlemisprotsessi tagajärjel. Kui need sisenevad vereringesse ja kehasse, võivad need põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas südamerabandusi, insulte ja kopsuhaigusi. Lisaks suurendab kehva kvaliteediga õhk astma, allergiate ja teiste hingamisteede probleemide esinemissagedust. Saastaja number 1: sõidukid Linnas suurimad õhku süsihappegaasi paiskajad on autod, veoautod ja muud sisepõlemismootoriga sõidukid. Kevadtolmu peamine põhjustaja on aga naastrehvid, mida autojuhid on terve talve jooksul kulutanud ning mille peente osakestega tolm ilmade soojenedes tee pinnalt lendu läheb. Soovitav on asendada naastrehvid lamellrehvidega, et tagada linnakeskkonnas puhtam õhk. Mida vähem autosid, seda vähem saastet, seega on soovitav kasutada liiklemiseks võimalusel kas ühistransporti, liikuda jalgsi või jalg- ja tõukerattaga. Saastaja number 2: vale puhastustehnika Linnaõhku halvendavad ka hilinenud puhastustööd ja valesti valitud tänavapuhastustehnikad. Näiteks on keelatud kasutada lehepuhureid, mis paiskavad mahakuhjunud tolmu taas õhku, kus see seguneb heitgaaside ja peenosakestega, mis teevad tervisele karuteene. Tolmu kinnipüüdmiseks on parem kasutada niiskeid meetodeid. Saastaja number 3: kulupõletus Kevadel meeldib eestlastele aias toimetada ning vana harjumus on põletada lumekooriku alt välja ilmunud kulu. Kulupõletamine tekitab suures hulgas vingugaasi ja ebameeldivat suitsulõhna ning rikub enda ja naabruskonna õhukvaliteeti. Lehti ja puuoksi saab jäätmejaamadesse ära anda, mis on soovituslikum kui ise kulu põletamine. Saastaja number 4: sigaretisuits Linnaõhu saastet tekitab ka sigaretisuits. Tubaka põlemisel tekib mitmeid tuhandeid kemikaale, lisaks tõrvale ja vingugaasile eraldub suitsust ka selliseid mürgiseid aineid nagu atsetoon ja butaan. Kõige parem on avalikus ruumis mitte suitsetada või veel parem on suitsetamisest hoopis loobuda. Kel see ei õnnestu, võib valida mõne alternatiivse toote, mis ei põleta tubakat vaid kuumutab seda – sellisel juhul paiskub õhku oluliselt väiksemas koguses kahjulikke keemilisi ühendeid. Kuidas saame ise linnaõhu kvaliteeti parandada? Asenda naastrehvid talvel lamellrehvidega. Ära sõida autoga, vaid kasuta ühistransporti, jalg- ja tõukeratast ratast või kõnni. Ära põleta aias kulu, vaid vii lehed ja puuoksad jäätmejaama. Ära suitseta sigarette või kasuta suitsuvaba tubaka- või nikotiinitoodet. Linnatänavatelt paiskub lendu rohkelt saastet ja tolmu, mis on ohtlik tervisele. Igaüks saab oma harjumuste muutmisega linnaõhu kvaliteeti aga parandada. Tuleb oma jalajäljest teadlik olla ja vältida näiteks naastrehve, liikuda jalgsi, mitte kulu põletada ja loobuda suitsetamisest.

2023. aastal registreeriti Eestis 99 tuberkuloosijuhtu, neist 80 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 18 retsidiivi- ja 1 muud korduvravijuht. See on 30 haigusjuhu võrra vähem kui 2022. aastal. Haigestunutest 73 (73,7%) olid mehed, 26 naised. Vanim patsient oli 90-, noorim 13-aastane. Tuberkuloosi (TB) haigestumuskordaja oli 2023. aastal 100 000 inimese kohta esialgsetel andmetel 7,2 ja esmashaigestumuskordaja 5,9, mis on kõigi aegade madalaimad tuberkuloosi haigestumuskordajad. „Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on olnud jätkusuutlik - kiire diagnostika, varasem avastamine, kättesaadav tasuta ravi, sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi (TAI) tuberkuloosi registri juht Piret Viiklepp. Eesti on jõudnud madala tuberkuloosihaigestumusega riikide sekka (haigestumus alla kümne 100 000 inimese kohta aastas), kuid jätkuvalt on probleemiks kõrge ravimresistentsete vormide osakaal. 2023. aastal registreeriti kokku 17 multi-ravimresistentset (MDR) TB juhtu, sh 11 uut MDR-TB juhtu, mis on 16,2% uutest külv-positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest. See osakaal on üks Euroopa kõrgemaid, ravimresistentsete vormide osakaal Euroopa Liidu maades on 5%. Kõrge MDR-TB levik on püsinud aastaid ja selle põhjused pärinevad paljuski minevikust, kui ravimresistentsed tüved hakkasid ühiskonnas levima. Teatud osa elanikkonnast on praeguseks infitseeritud resistentsete tekitajate poolt ning see on ka üks peamisi põhjuseid miks need haigusvormid ei kao ka lähitulevikus. Võrdluses Euroopa Liidu riikidega saab kasutada 2022. aasta näitajaid, mis avaldati 24.märtsiks 2024 vt https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/tuberculosis-surveillance-and-monitoring-europe-2024-2022-data Ülevaatlik tuberkuloosistatistika Eesti andmete kohta on avaldatud TAI tervisestatistika andmebaasis https://statistika.tai.ee Tuberkuloosi ravimid Eestis on tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, ambulatoorne tuberkuloosiravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, haiglaravi on tagatud kõigile nakkusohtlikele patsientidele, kes seda vajavad. 24.märtsil tähistati WHO eestvedamisel tuberkuloosipäeva, kuna 142 aastat tagasi - 24.märstil 1882.aastal teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele TB bakteri avastamisest.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et 17% õpilastest esineb arvutimängusõltuvuse sümptomeid, sealjuures saab seda öelda iga viienda poisi kohta.  Arvutid ja nutiseadmed ning laialdaselt leviv internet on muutunud enamikule inimestest kättesaadavaks ja lahutamatuks osaks elust. Interneti kaudu toimib nii töötamine kui ka õppimine, meelelahutus ja suhtlemine, koroonapandeemia hoogustas seda veelgi.  Liigne ekraaniaeg võib aga mõjuda noorte tervisele ja heaolule negatiivselt. Telerit vaatavad tänapäeva noored üsna vähe, peamiselt vaadatakse videoid internetist ja saateid ning filme voogedastusplatvormidelt. Poisid on aktiivsemad arvutimängude mängijad – 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes ning vanusega sotsiaalmeedia kasutamine kasvab. Arvutimängusõltuvuse sümptomeid esineb rohkem poiste kui tüdrukute hulgas (21% vs 13%), kuid tüdrukute seas on see näitaja võrreldes 2018. aastaga kahekordistunud. 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma. Sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomeid esineb 10% tüdrukutest ja 7% poistest. Eriti haavatavad on sotsiaalmeediasõltuvuse osas 13-aastased tüdrukud. Digitehnoloogia kasutamine ei põhjusta otseselt vaimse tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast. Siiski võib pikka aega ekraani taga olemine mõjutada õpilase tervist ja heaolu. Näiteks on HBSC-uuringu andmed  näidanud, et igapäevaselt arvutimänge mänginute seas on rohkem ülekaalulisi sh rasvunuid,  nende kooli edukus on keskmine või alla keskmise ning muredest rääkimine vanematega on raske.  Lisaks on uuringutest leitud tõendeid selle kohta, et arvutimängude häire suurendab agressiivset käitumist ja üksindustunnet ning see võib kahjustada noorukite sotsiaalset hakkamasaamist. TAI teadur Leila Oja selgitab: „Liigse ekraaniaja võimalikke negatiivseid mõjusid näitavad ka Eesti kooliõpilaste seas ellu viidud HBSC uuringu andmete kõrvutamine taustaandmetega. Elektroonilist meediat kaks ja rohkem tundi päevas suhtlemiseks kasutavad õpilased hindavad sagedamini oma tervist ja eluga rahulolu halvemaks. Nad tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi, neile meeldib vähem koolis käia, nad magavad sagedamini alla soovitusliku uneaja ja nende õpitulemused on nõrgemad. Sagedamini esineb nende hulgas uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode.“ Pikem ekraani taga veedetud aeg seostub ka liigse kehakaaluga ja vähesema kehalise aktiivsusega. Nende noorte hulgas, kes veedavad päevas ekraani taga kolm tundi või enam, oli HBSC uuringu andmetel liigse kehakaaluga noori 5% võrra rohkem kui nende seas, kes märkisid, et teevad seda kaks tundi ja vähem (21% vs 16%).

Selja taga on pikk pime ja külm periood ning kevade alguseni on jäänud vaid mõned nädalad. Aina rohkem räägitakse talveväsimusest ja koguni hooajalisest depressioonist, mis saavutab haripunkti märtsis. Mis seda põhjustab ja kuidas sellega toime tulla? Vähe D-vitamiini ja serotoniini Talvekuudel on taevas märksa pilvisem ning me näeme vähem päikesevalgust kui teistel aastaaegadel. Samuti veedame külmal ajal loomulikult rohkem aega toas. Päikesevalgus aitab meie kehal toota D-vitamiini, mida on vaja mitmete keha funktsioonide, sealhulgas kaltsiumi imendumise ja immuunsüsteemi tugevdamise jaoks. Talvel, kui D-vitamiini tase organismis langeb, soovitavad arstid väsimuse ja jõuetuse sümptomite tekkimisel kuid ka profülaktika mõttes manustada D-vitamiini tablette. Lisaks leiavad paljud abi ka valgus- ehk teraapialampidest, mis aitavad tõsta serotoniinitaset, mis päikesevalguse puuduse tõttu on langenud. Magus ja rasvane toit Palju rohkem räägitakse hooajalise depressiooni puhul D-vitamiinist kui toitumisest. Samas määrab toitumine väga suure osa meie energiatasemest, oluliste toitainete puudus viib jõuetuseni. Külmal ajal peab keha sooja saamiseks rohkem töötama, mistõttu tunneme sagedamini näljatunnet ja kipume toiduga liialdama. Püüa vältida suhkrurikkaid ja liiga rasvaseid toite ning hoia oma menüü võimalikult tasakaalustatud. Ajal, mil poodides ei ole saadaval värskeid puu- ja köögivilju, saab siiski teha talvistest juur- ja köögiviljadest sooje hautisi ja suppe ning tarbida erinevaid hoidiseid. Lisaks toidule tuleb ka juua piisavalt vett. Ebaühtlane ja lühike uneaeg Kvaliteetne uni on meie organismi energia allikas. Katkendlik või liiga lühike uni mõjub meie päevasele energiatasemele. On täiesti normaalne, et sinu keha vajab külmal ja pimedal ajal mitu tundi rohkem und. On võimalik, et sulle piisab kevad- ja suvekuudel 6-7 tunnist unest ööpäevas, kuid talvel vajad vähemalt 9-10 tundi und. Kui sa tunned end näiteks tööl pidevalt väsinuna, võib see olla märk sellest, et su uneaeg peaks olema ühe tsükli võrra pikem või regulaarsem. Sigaretisuits Suitsetamine tekitab esmapilgul ärkveloleku tunnet ja energiataseme tõusu, kuid pikas plaanis viib see energiavarusid alla. Tubakasuits sisaldab vingugaasi, mis vähendab kudede hapnikuvarustust. Madalam hapnikutase vähendab meie füüsilist vastupidavust ja põhjustab väsimust. Parim lahendus on suitsetamisest loobuda. Kui see osutub liiga raskeks, on üks võimalus valida alternatiivne toode, näiteks kuumutatav tubakas, mis eraldab oluliselt väiksemas koguses kahjulikke aineid kui tavasigaretid. Istuv eluviis Ka talvel on oluline liikuda. Meie kehad vajavad füüsilist aktiivust, see on ülioluline vajaliku energiataseme hoidmiseks. Nii treenimine kui ka jalutamine aitavad hoida ainevahetust tasakaalus. Kui ilm ei soodusta väljas aega veeta, siis on hea võimalus teha sporti siseruumis, kas jõusaalis, joogatunnis või ujulas. Peale füüsilist trenni aitab keha ja meeli lõdvestada soe saunasessioon, mis aitab ka kaasa heale unele. Meie kliimavööndis on terve aasta jooksul energiline ja produktiine olla omamoodi väljakutse. Kui aga olla teadlik sellest, mis jõuetust ja väsimust tekitab ja kuidas enda enesetunnet parandada, saame talvest energiavarusid tugevdada ja talvest rõõmu tunda.

Vähk kõlab küll hirmutavamalt, kuid tegelikult on just südame-veresoonkonna haigused peamiseks surmapõhjuseks peaaegu kogu maailmas. Aina enam otsitakse uusi tõhusaid vahendeid, mis võiksid omada soodsat kardiovaskulaarset toimet ja aidata suremust vähendada. Räägime farmatseut Lauraga, millised uudsed toimeained võiksid aidata ennetada südame-veresoonkonna haigusi.  Tundub, et iga mõne aja tagant avastavad teadlased uusi toimeaineid, mis võivad olla abiks südame-veresoonkonna tervise parandamiseks. Mis on viimase aja märkimisväärsemad ja lootustandvamad looduslikud toimeained, millel võiks silma peal hoida? “Üks sisuliselt uus toimeaine südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks, mis on tegelikult ammustest aegadest olemas olnud, on ensüüm nattokinaas. Seda ensüümi saadakse nattost. Natto on Jaapanis populaarne hommikusöögiroog juba üle 2000 aasta ning tuntud oma tugeva juustulõhna ja kleepuva konsistentsi poolest. See on valmistatud Bacillus subtillisega kääritatud sojaubadest. Arvatakse, et natto tarbimine aitab oluliselt kaasa Jaapani elanikkonna pikaealisusele.” selgitab farmatseut. Nattokinaasil on tõepoolest avastatud mitmesuguseid soodsaid kardiovaskulaarseid mõjusid ja selle tarbimine on seotud südame-veresoonkonna haigustesse suremuse vähenemisega. Kuidas täpsemalt nattokinaas südame-veresoonkonda mõjutab? “Viimased uuringud on näidanud, et nattokinaasil on tugev fibrinolüütiline toime. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et nattokinaas suudab takistada verehüüvete tekkimist ja nende probleemseks muutumist. Ehk sis seeläbi on võimalik ennetada trombide tekkimist. Lisaks on nattokinaasile omistatud vererõhku alandav ja veresoonte lupjumise vastane toime. Samuti on oluline ära märkida selle lipiidide taset alandav mõju ning neuroprotektiivne toime.” Uuringutele tuginedes viitavad olemasolevad tõendid sellele, et nattokinaas on ainulaadne looduslik ühend, millel võib olla südame-veresoonkonna haigustega patsientidele mitmeid olulisi kasulikke toimeid ja mis on seetõttu potentsiaalne ravimikandidaat südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja raviks. Kui märkimisväärne on praegu südame-veresoonkonna haigustesse haigestumine ja kuidas nattokinaas siia sobitub? “Südame-veresoonkonna haigused on maailmas kõige levinum surmapõhjus. 2015. aastal moodustas südame-veresoonkonna haigustega seotud surmajuhtumite arv 31% kõigist surmajuhtumitest kogu maailmas. Nattokinaasiga sarnaseid farmakoloogilisi omadusi ei oma ükski ravim eraldiseisvana. Nattokinaasi kliiniliste uuringute väike arv on tõenäoliselt seotud asjaoluga, et see ei ole registreeritud ravimina, vaid toidulisandina ning siiani pole kliinilised tõendid olnud piisavalt veenvad. Nagu eespool öeldud, hõlmavad nattokinaasi eelised tõestatud ohutusprofiili pika inimtarbimise ajalooga, suukaudse manustamise mugavust (paljud tromboosivastased ravimid on süstitavad), masstootmise lihtsust ja muidugi on sellel mitmeid olulisi soodsaid kardiovaskulaarseid toimeid.  Kas ja kuidas tarvitatakse nattokinaasi mujal maailmas? Jaapanis, Hiinas, Koreas ja lääneriikides, sealhulgas Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Euroopas, kasutatakse nattokinaasi tablettide või kapslite kujul toidulisanditena tervise parandamiseks, sealhulgas vere vedeldamiseks, trombide ennetamiseks ja vereringe parandamiseks. Positiivne on ka see, et nattokinaasi preparaatide hind on üsna soodne. Kuidas farmatseudina nattokinaasi iseloomustate ja hindate? “Kokkuvõttes võiks öelda, et võrreldes traditsiooniliste antitrombootiliste ja antihüpertensiivsete ravimitega iseloomustab nattokinaasi kõrge ohutus, madal hind, lihtne tootmisprotsess, suukaudne manustamine ja pikk in vivo poolväärtusaeg. Sellisena peaks sellest saama uue põlvkonna ravim trombootilistele häiretele või südame-veresoonkonna haigustele. Lähitulevikus on võimalik, et südame-veresoonkonna haigustega patsiendid vajavad vaid ühte nattokinaasi kapslit või tabletti, et asendada mitu muidu vajalikku ravimit nagu näiteks antihüpertensiivsed ravimid, statiinid, aspiriin ja varfariin. Selleks, et nattokinaasist saaks südame-veresoonkonna haiguste jaoks laiemalt aktsepteeritud ravim või ravimikandidaat, tuleb ületada mõned takistused, sealhulgas farmakokineetiliste tõendite loomine imendumise ja metabolismi kohta inimestel. Samuti ka nõue viia läbi ulatuslikke uuringuid, selgitada välja võimalikud ravimite koostoimed nattokinaasi ja teiste kardiovaskulaarsete ravimite vahel, mida tavaliselt ja samaaegselt kasutatakse patsientidel südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks või raviks. Tänasel päeval on ka Eesti apteekides nattokinaasi sisaldavad preparaadid toidulisandina saadaval.

Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Eristatakse kolme insuldi alaliiki: ajuinfarkt, ajusisene verevalandus ja subarahnoidaalne verevalandus. Enamikus riikides on insult väga sagedasti esinev haigus. Olulisemad insuldi riskitegurid on kõrge vanus, sugu ja ebatervislik eluviis, tihti ka kõrge vererõhk, suur vere kolesteroolisisaldus ja elukeskkonnaga seotud tegurid. Hoiatavad sümptomid, mis võivad lähenevast insuldist märku anda on:  tuimus või nõrkus ühes kehapooles; tugev peavalu; nägemishäired; takerduv kõne; tasakaaluhäired; iiveldus.  Selliste sümptomite ilmnemisel tuleks pöörduda tervisekontrolliks arsti poole.

Koolitoitlustaja Daily poolt läbi viidud uuringust selgus, et õpilaste lemmik koolitoiduks on juba kümnendat aastat järjest endiselt makaronid ja pastaroad. Eesti suurima koolitoitlustaja iga-aastase küsitluse käigus selgitati välja koolilaste lemmiktoidud ja rahulolu toidu kvaliteediga ning koguti ka koolitöötajate ja lapsevanemate tagasisidet. Uuringus osales ligi 12 000 õpilast, koolitöötajat ja lapsevanemat. Küsitlusest selgus, et kolmandik Eesti õpilastest peab parimaks koolitoiduks makaronidest valmistatud roogi (34% vastanutest), samuti on laste lemmik praelisand pasta (26%). Teisel kohal on 11 protsendiga kanaroad ja kolmandal kohal borš (7%). Erandina saab välja tuua Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi, Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja Võru Gümnaasiumi, kus õpilaste lemmikuteks olid hoopis kanaroad. Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuva Baltic Restaurants Estonia turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul on see ainult hea märk, et nii mõneski koolis on kümme aastat võidukäiku teinud makaroniroogade kõrval konkurentsi pakkumas ka teised toidud. „Pastaroad on lastele kodust tuttavad ja mõistagi selle pärast ka populaarsed. Samas peame koolitoitlustajana oluliseks oma rolli tutvustada õpilastele erinevaid toite, maitseid ja toidukultuure,“ rääkis Endrikson. „Näiteks korraldame erinevaid teemanädalaid, kus pakutakse tavapäraste roogade kõrval ka teiste riikide maitseid ning need on osutunud äärmiselt populaarseks,“ märkis Endrikson. Kolmandik vastajatest hindasid küsitluses parimaks Aasia toitude nädala. Õpilastelt uuriti ka seda, mida nad sooviksid menüüst rohkem leida ning eelkõige tahetakse suuremat valikut erinevaid puuvilju ja magustoite. Tiiu Endriksoni sõnul on sellel, kuidas lapsed koolitoitu suhtuvad, väga suur roll lapsevanematel. Juba neli aastat on Daily kutsunud sügiseti lapsevanemaid avatud koolisööklate nädala raames ise koolitoitu sööma. „Teadlikkus koolitoidu kvaliteedest ja valikutest on vaikselt tõusmas. Siiski on veel pikk tee minna, sest ka uuringust selgus, et laste ja lapsevanemate tagasiside vahel on päris suured erinevused,“ märkis Endrikson. Koolitoitude mitmekesisust hindab heaks või väga heaks 59 protsenti õpilastest. Samas vaid 37% lapsevanemaid hindas, et nende laps peab koolitoidu valikuvõimalusi heaks või väga heaks – erinevus on lausa 22 protsendipunkti.  „See on paraku väga kõnekas näide sellest, et koolitoiduga käivad endiselt kaasas erinevad müüdid ja arvamused. Näeme iga päev väga palju vaeva, et pakkuda õpilastele mitmekülgset ja maitsvat menüüd,“ rääkis Endrikson. „Näiteks pakutakse kõigis Daily koolisööklates prae kõrvale viit erinevat salatit, kuid vaid 8% vastanud lapsevanematest oli sellega kursis.“ Daily nime all tegutsev Baltic Restaurants Estonia AS on Eesti suurim koolitoitlustaja, kes pakub toitlustust 85 koolis ja 60 koolipuhvetis üle Eesti.  

Eelmisel aastal puhkes üle kolme tuhande tulekahju ning Päästeameti andmetel hukkus tulesurmas Eestis 35 inimest.Üheks peamiseks tulekahjudes hukkunud inimeste surma põhjuseks on hooletus – suitsetamine ja ebapiisav ennetus. Tuletame meelde, kuidas igaüks saab tulekahjusid ära hoida. Väldi ülekütmist Talvekuudel on oluline pidada meeles tuleohutust ning vältida ülekütmist, sest ülekütmisega kaasneb tulekahju tekkimise oht. Pärast hommikust kütmist tuleks lasta kütteseadmel jahtuda ning kütta uuesti, kui ahi on juba maha jahtunud. Kui järjest mitu ahjutäit kütta, võib ahi üle kuumeneda ning soojuspaisumisel võivad tekkida ahjuseina praod. Süttida võib ka tahm. Hoia kütteseade töökorras Tulekahju tekkimist aitab ennetada korralik kütteseadme hooldus ja selle pidev puhastamine. See kehtib nii katla, pliidi, ahju kui ka õhksoojuspumba, elektriliste soojapuhurite ja radiaatorite puhul. Seadmed peavad olema heas korras ning need ei tohiks elektrisüsteemi üle koormata. Kütteperioodil on hästi oluline meeles pidada, et elektriliste radiaatorite peale ei tohi riideid kuivama jätta. Kõige kindlam on lasta oma küttesüsteemi regulaarselt professionaalil kontrollida. Ära suitseta Enamik tulesurmasid oleks olnud olemata, kui suitsetaja oleks sigareti süütamisest loobunud. Tulekahjusid tekiks vähem, kui inimesed oleksid ettevaatlikumad, ei suitsetaks voodis ega kergesti süttivate materjalide lähedal. Sigareti ots hõõgub temperatuuril 400-900°C ja kokkupuutel kergesti süttivate materjalidega on tulekahju tekkimine väga lihtne. Suitsetamisest jäädavalt loobumine on parim lahendus, aga kui päeva pealt loobuda ei ole võimalik, saab valida vähemalt sellise alternatiivse tubakatoote, mis ei põle. Näiteks kuumutatava tubaka seadmel ei toimu põlemist, mistõttu väheneb ka hooletute tulekahjude risk. Kontrolli oma suitsuandurit Suitsuanduri olemasolu tundub iseenesestmõistetav, kuid värsketel Päästeameti andmetel ei ole suitsuandurit koguni veerandis Eesti kodus. Igal eluasemel peab nõuete kohaselt olema töökorras suitsuandur, kodudes, kus on kasutusel puuküttel töötav kütteseade või gaasikütteseade, peab olema ka töökorras vingugaasiandur. Suitsuandur kaitseb nii sind ennast kui ka sinu naabreid tulekahjude eest. Veendu, et sinu suitsuandur on töökorras ning vajadusel vaheta patareid välja. Kindlasti tuleks silm peal hoida ka oma eakatel lähedastel. Hoia tulel silm peal Üks levinuim tulesurmade põhjus on järelevalveta jäetud tuli. Paraku näitab Päästeameti statistika, et ei saa loota sellele, et kodust lahkudes või magama minnes ei juhtu küttekehaga õnnetust. Seetõttu on hästi oluline, et sa veenduksid enne magamaminekut või kodust lahkumist, et tuli on täielikult kustunud. Vii süttivad asjad tulest eemale Tulekahjude sage tekitaja on lohakalt ahju, pliidi, kamina ja katla lähedale jäetud kergesti süttiv ese. Veendu, et kütteseadme lähedal ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid ega muud kergesti süttivat kraami. Lisaks pea meeles, et tuhk tuleb koguda jahtunult ja viia see õue. Ole valmis tulekahju korral tegutsema Kui siiski tulekahju tekib, tuleb olla ka valmis kiireks reageerimiseks. Seetõttu on mõistlik aegsasti läbi mõelda oma pere hädaolukorra evakuatsiooniplaan. Esimene samm on päästa vahetus ohus olijad ja evakueerida, seejärel teavitada tulekahju tekkimisest hädaabinumbril 112. Kui tulekolle on alles algusfaasis, on abi tulekustuti kasutamisest. Mõistlik on hoida igal kodu korrusel tulekustutit, eriti köögis ja tuleohtlikes piirkondades ning õppida seda kasutama. Üheks peamiseks tulekahjudes hukkunud inimeste surma põhjuseks on hooletus, mistõttu on oluline informeerida iseend ja enda lähedasi sellest, kuidas tulekahjusid ennetada ning kuidas tulekahju korral käituda.

Rinnavähi sõeluuringule on käesoleval aastal kutsutud 103 892 naist, emakakaelavähi sõeluuringule 74 767 naist ja jämesoolevähi sõeluuringule 81 292 meest ja naist. Kõigile neile on vastav kutse-saatekiri juba terviseportaalis ootamas. Pea 52 000 inimest on saanud osalemiskutse mitmele nimetatud uuringule.  Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naiste ning meeste uurimiseks, mille eesmärk on avastada haigus või haiguseelne seisund võimalikult vara, kuna õigeaegselt avastatud haigus on ravitav. Kes on 2024. aastal on sõeluuringule oodatud?  Rinnavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ning nad ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul. Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Uuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Uuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul.  Kuidas registreerida sõeluuringule? 2024. aasta alguseks loodi kutsutavatele digitaalne sõeluuringu kutse ehk saatekiri terviseportaali, vaata terviseportaal.ee → Vastuvõtud ja saatekirjad Saatekiri on aluseks, et broneerida uuringu aeg tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea individuaalset kutset ootama jääma.  Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringus osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavitage, et soovite registreerida sõeluuringule. Vajalikud kontaktid leiate veebilehelt tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (s.h ravikindlustamata inimesed). Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise. Esimese poolaasta jooksul saadetakse kõigile kutsutavatele meeldetuletuseks kutsed ka e-posti või kirja teel. TAI juhib tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kelle eesti.ee e-post on suunatud oma isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse. Lisainfot sõeluuringute kohta leiab sõeluuringute kodulehelt soeluuring.ee Täpsem statistika 2024. aasta vähi sõeluuringute sihtrühmade ja kutsutavate kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: statistika.tai.ee

Suusatreenerid andsid möödunud nädalal tasuta suusatunde 1300 huvilisele. Eelmisel nädalal, 15.-21. jaanuarini toimus Suusaliidu ja SA Eesti Terviserajad projekt “100 suusatundi”, mille raames andsid Eesti endised tippsuusatajad ja kümned treenerid ühe nädala jooksul Eesti terviseradadel algajatele ja harrastajatele tasuta suusatunde.  Tasuta suusatundide nädal sai väärilise punkti pühapäeval, 21. jaanuaril, kui tähistati ülemaailmset lumepäeva. Sel puhul toimusid erinevates spordikeskustes üle Eesti mitmed pereüritused, et innustada just lapsi ja noori suusaspordiga tegelema. Nõmmel andis sel puhul lastele ja noortele suusatunde maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi ning Tartus said oma esimese suusatunni Vahur Teppani käe all enam kui 130 last. Eesti Suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll rõõmustas tänavuse rohke osavõtu üle. „Projekt „100 suusatundi“ tõestab ikka ja jälle, et huvi suusatamise vastu on tegelikult väga suur. Meie missioon on jätkata ja innustada algajaid, olenemata nende vanusest, kodust välja tulema ja kaunist talvest osas saama,“ rääkis Koll.  „Järjest rohkem jõuab oma päris esimesse suusatundi ka lapsi. See innustab kõiki treenereid, sest näeme, kuidas järelkasv sirgub.“ Eesti Terviserade juhataja Assar Jõepera sõnul oli “100 suusatunni” nädalal suusahuvilistele avatud rohkem kui 90 korralikult hooldatud suusarada enam kui 700 sõidukilomeetriga. „Suusatamist võib pidada eestlaste rahvusspordiks, seega on eriti hea meel näha, et Eestimaa loodust tullakse järjest enam nautima terve perega. Terviseradade eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljudele Eesti elanikele aastaringselt tasuta värskes õhus liikumise võimalusi ja seeläbi populariseerida tervislikke eluviise,“ rääkis Jõepera. „Võrreldes eelmise aasta suure sulaga, oli tänavune suusanädala ilm väga hea ja suusarajad rajameistrite poolt ideaalselt hooldatud. Kindlasti kordame aktsiooni koos Suusaliidu ja suusatreeneritega ka järgmisel aastal.“ Projekti „100 suusatundi“ tasuta suusatundidesse olid oodatud nii lapsed ja noored, kes polnud veel kunagi suusatanud või täiskasvanud, kelle viimased suusasõidud jäid aastate taha. Treeningud toimusid kõikides maakondades, kokku enam kui 40 suusarajal, mille eest kannavad igapäevaselt hoolt Eesti terviseradade rajameistrid. Oma tarkusi jagasid seitsme päeva jooksul kokku ligi 50 treenerit, teiste hulgas Eesti endised suusatipud Kristina Šmigun-Vähi,Tatjana Mannima, Raul Olle, Peeter Kümmel, Anti Saarepuu, Kaili Ots ja Vahur Teppan. Ühtlasi andis Paides suusatunni Ironman Tallinn triatloni vedur Ain-Alar Juhanson ning toimusid mitmed pikemad suusamatkad. Projekt „100 suusatundi“ toimus Eesti Suusaliidu ja Eesti Terviserajad SA koostöös. Kampaaniat toetas Liikumisharrastuse kompetentsikeskus SA ja aitas korraldada SCULT.app.

Eesti osaleb 29. korda põllumajandus- ja toidumessil Grüne Woche ning aja jooksul on sellel suursündmusel Eesti stend leidnud kindla koha oma metsasaadustega. Avapäeval külastas Eesti stendi Saksamaa põllumajandusminister, põllumajandustootjate ja toiduliidu esindajad, Berliini linnapea ning Eesti suursaadik Saksamaal. Delegatsioonile pakuti Eesti singi- ja kiluvõileibasid ning Raw Edge probiootilisi karastusjooke. „Eesti stend eristub hästi oma puhta looduse ja metsa teemaga,“ tõdes Eesti suursaadik Saksamaal Marika Linntam. Suursaadik külastas mitmel korral Eesti ala ning kinnitas, et võib olla uhke kogu väljapaneku üle. Prognoosi kohaselt peaks messi külastama üle 300 000 inimese. Eesti stendil oli juba esimestel päevadel tunda, et huvilisi on palju, sest isevalmistatud suupisted läksid kiirelt. „Siiani oleme kõige enam müünud Linnamäe Lihatööstuse põdrasinki ja DGM Shipping vürtsikilusid. Nädalavahetusel oli messikülastajaid päris palju ning stendil olijatel väga puhkepausideks aega ei olnud,“ seletas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna projektijuht Janne Viisma, kes vastutab messil osalemise eest. Seejärel lisas Viisma: „Paljud messikülastajad teavad juba hästi Eesti tootevalikut ning tulevad otsima kindlaid toidukaupasid.“ Sellel aastal on Grüne Woche messil esindatud 23 Eesti ettevõtte tooted: Linnamäe Lihatööstus, DGM Shipping, Saaremaa Piimatööstus, Naat ja Naeris, Eesti Pagar, Tartu Mill, Liviko, Kaluri, Orkla, Salvest, Minna Marmelaad, Saidafarm, Eesti Muna, Must küüslauk, Rõngu Mahl, Mahetark, Vinkymon, Artisan Honey, Öun Drinks, Farmi Piimatööstus, Raw Edge, Balsnack International Holding, Moe. Eesti toitu ja turismivõimalusi tutvustava väljapaneku leiab Berliini messikeskuse World-Tour hallist 8.2 (stend nr 103). Eesti osalemine messil aitab viia rohkemate tarbijateni sõnumit, et Eesti toit on kvaliteetne, naturaalne ja pärit puhtast looduskeskkonnast. Lisaks annab võimaluse meie toodete eeliste rõhutamiseks rahvusvahelistel turgudel.

Ülekaalulised noored söövad harvem hommikusööki, magavad vähem ning veedavad rohkem aega ekraanidega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et viiendik 11–15-aastastest noortest on liigse kehakaaluga* ja aastatega on enim suurenenud ülekaaluliste, sh rasvunud poiste osatähtsus. Uuringus osalenud tüdrukutest on ülemäärase kehakaaluga 15% ja poistest 25%. Liigse kehakaaluga noored söövad harvem hommikusööki, veedavad rohkem aega ekraanide taga ning liiguvad ja magavad vähem. Hommikusöögi söömine aitab hoida kehakaalu kontrolli all  Hommikusöögi söömine peaks olema iga päeva alustamise osa, sest see annab päevatoimetusteks vajalikku stardienergiat. Teada on, et regulaarne hommikusöögi söömine on seotud üldise heaoluga, sealhulgas väiksema riskiga olla ülekaaluline ning positiivsema kehakuvandiga. Depressiooniriskiga noorte osatähtsuski on oluliselt suurem nende seas, kes koolipäevadel hommikusööki ei söö. Iga viies 11–15-aastane õpilane ei söö koolipäeval hommikusööki. Vanuse kasvades jätavad üha enam lapsi koolipäeval hommikusöögi vahele. Kui 11-aastastest söövad koolipäevadel hommikusööki 57%, siis 13–15-aastastest vaid pooled. Nädalavahetuse mõlemal päeval sööb hommikusööki kolmveerand õpilastest, kuid iga kümnes noor jätab hommikusöögi vahele ka vabadel päevadel. Noored, kes on oma elu ja tervisega rohkem rahul, söövad hommikusööki sagedamini. Nende seas, kes hindasid oma eluga rahulolu väga heaks või heaks, on igal koolipäeval hommikusööki söövaid õpilasi keskmiselt 60%. Eluga rahulolu keskmiseks ja väheseks hinnanute seas on neid ainult 36%. Õpilastest, kellel ei olnud viimase 12 kuu jooksul esinenud depressiivseid episoode, sööb igal koolipäeval hommikusööki 61%, samal ajal on depressiivseid episoode kogenute hulgas see näitaja 36%. Lapse toitumisharjumuste kujundamisel on suur roll kodul, sest sealt kujunevad toidueelistused ja -valikud ning toitumisharjumused – seetõttu on oluline einestada perega koos iga päev.  Iga päev või enamikul päevadest einestab perega koos 71% õpilastest, samal ajal 5% ei tee seda kunagi. Nagu igal koolipäeval hommikusöögi söömine, on ka perega koos einestamine kõige enam seotud eluga rahulolu ja enesehinnangulise tervisega. Iga päev perega koos einestavaid õpilasi on enim nende hulgas, kes hindavad oma tervist ja eluga rahulolu kõrgelt. Pikem ekraaniaeg, vähesem kehaline aktiivsus ja ebapiisav uni on seotud liigse kehakaaluga HBSC uuringu tulemused näitasid, et normaalse kehakaaluga õpilaste hulgas on enam neid, kes söövad igal koolipäeval hommikusööki, nad on viiel või enamal päeval nädalas vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsed ning käivad trennis. Samal ajal on nende hulgas vähem selliseid noori, kes magavad koolipäevadel liiga vähe ja joovad energiajooke. Liigse kehakaaluga noori on rohkem nende hulgas, kes veedavad kaks või enam tundi päevas arvutis, mängukonsoolil või nutiseadmes mängides (23%). Normaalkaalus õpilaste seas oli selliseid noori 16%. Ka televiisorit, DVD-sid või videoid vaatasid liigse kehakaaluga õpilased rohkem (22% vs 18%), nad kasutasid ka rohkem internetti (25% vs19%). Pikem sotsiaalmeedias veedetud aeg erines normaal- ja ülekaalus olevate tüdrukute vahel (16% vs 13%), kuid mitte poiste puhul. Noorte hulgas, kes veedavad päevas ekraani taga kolm tundi või enam, oli liigse kehakaaluga noori 5% võrra rohkem kui nende seas, kes märkisid, et teevad seda kaks tundi ja vähem.   WHO soovituse kohaselt peaksid noored tegema päevas keskmiselt 60 minutit vähemalt mõõduka intensiivsusega kehaliselt aktiivseid tegevusi. HBSC uuringu tulemused näitasid, et ala- või normaalkaalulised õpilased on võrreldes ülekaalulistega sagedamini kehaliselt aktiivsed. Ala- ja normaalkaaluliste hulgas on aktiivseid noori keskmiselt 43%, samal ajal kui ülekaaluliste, sh rasvunute hulgas on neid 37%. Liigse kehakaaluga noorte seas võib olla vähem aktiivseid ka seetõttu, et nad veedavad palju aega ekraanide ees ning neil on seetõttu vähem aega ja motivatsiooni aktiivselt liikuda. Ülekaalulistel noortel võib olla ka raskusi või ebamugavustunnet teatud füüsiliste tegevuste tegemisel, mis võib vähendada nende soovi osaleda liikumistegevustes. Ülekaaluliste, sh rasvunute poiste osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud 4%, tüdrukute seas muutust toimunud ei ole. HBSC uuringu andmetest on näha, et ülekaaluliste noormeeste hulk suureneb vanusega ja ülemäärase kehakaaluga poisse on rohkem 13- ja 15-aastaste seas.

Streigi ajal on toitlustus tagatud koolides, mis jäävad lastele avatuks. Õpetajate streik toob koolitoitlustajale mitmeid ebamugavusi, kuid koolides, mis jäävad õpilastele avatuks, on ka toitlustamine tagatud. Samas paneb ettevõte koolidele südamele jagada sööma tulevate laste arvu kohta infot esimesel võimalusel. Baltic Restaurants Estonia juhi Aaro Lode sõnul tekitab kõige enam probleeme see, et ettevõte peab koolidega iga streigipäeva ja klassi kohta eraldi läbirääkimisi pidama, et teada kui palju lapsi sööma tuleb.  Kuna osad koolid kuuluvad riigile ja osad kohalikele omavalitsustele, siis riik ei saa sundida kohalikke omavalitsusi järgima suuniseid, kuidas teenused peavad koolistreigi puhul olema tagatud. On küll öelnud, et toitlustus peab olema tagatud, kuid ei riik saa ette kirjutada, et koolid peavad olema avatud ja lapsed peavad olema koolis. Ka koolide siseselt võivad klassid käituda erinevalt. Näiteks ka koduõppel olevad lapsed võivad kooli sööma tulla.  “See paneb meid olukorda, kus peame läbirääkimisi pidama 85 kooliga üle Eesti ning samuti kümnete koostööpartneritega, kes varustavad meid igapäevaselt toorainega. Selle logistilise ülesande tulemusena tuleb igale koolile töötada välja lindividuaalne lahendus,” rääkis Lode. “Selleks, et täita lepinguid, on meil vaja arvestada tooraine ettetellimisega. Tegemist on kiiresti rikneva toiduga ning kui me tellime seda liiga palju, siis on oht, et see läheb raisku. Kui tellime aga liiga vähe, jäävad lapsed söömata.” Lode sõnul on toitlustajal vaja teada, kas kool jääb avatuks ja kui palju lapsi igal streigipäeval kooli plaanib tulla. “Seda esimesel võimalusel aga hiljemalt 5 päeva ette, et tooraine kogused ja tarned õigeks ajaks kohale jõuaksid. Kui info kooli tulevate laste arvu kohta saabub meile eelmisel õhtul, siis on kahjuks keeruline reageerida ja teenust kvaliteetselt tagada,” ütles Lode.  Tema sõnul on see kõikidele haridusasutuste toitlustusettevõtetele ja tooraine tarnijatele päris korralik halduskoormus, millele streigikorraldaja tõenäoliselt mõelnud ei ole. “Samas teame, et paljudele lastele on koolilõuna ainus soe toit päevas ja ma usun, et selle nimel tasub pingutada, et vaatamata õpetajate streigile, on lastel kõhud täis,” rääkis Lode. Daily nime all tegutsev Baltic Restaurants Estonia AS on Eesti suurim koolitoitlustaja, kes pakub toitlustust 85 koolis üle Eesti.

Und peetakse tervise ja heaolu mõjutajaks üha enam. Ebapiisav  uni on seotud nii laste kui ka noorukite füüsilise ja vaimse tervise probleemide, riskikäitumise, halva õppeedukuse ja kehvema elukvaliteediga. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas tehtud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust(HBSC) selgus, et koolipäevadel magab eakohaselt piisavalt* 63% noortest ning soovituslikust uneajast vähem maganud õpilasi on aastatega üha rohkem. Kolmandik noori on koolipäevadel unevõlas Soovitatavast uneajast vähem magavate noorte hulk on alates 2014. aastast kasvanud. Koolipäevadel on unevõlas kolmandik Eesti kooliõpilastest, tüdrukud sagedamini kui poisid. HBSC uuringust selgus, et õpilaste uneaeg varieerub suuresti koolipäevadel ja nädalavahetustel. Nädalalõppudel magab üle soovitava uneaja ligikaudu kaks kolmandikku noortest, ilmselt püüdes nii tasa teha koolipäevadel tekkinud unevõlga. Maapiirkonnas elavate laste seas on koolipäevadel unevaeguses alla kolmandiku õpilastest (27%). Linnades on ebapiisava unega noori aga rohkem – Tallinnas lausa 39% ning teistes linnapiirkondades elavate noorte seas 35%. Vanusega kasvab koolipäevadel unevaguses olevate õpilaste osatähtsus. Kui 11-aastaste seas on unevaeguses 18% ja 13-aastaste seas 34%, siis 15. eluaastaks on unevaeguses pea pooled noored (44%). Ebapiisav uni on seotud kehvema füüsilise ja vaimse tervisega, aga ka koolieluga Pooled halva tervise enesehinnanguga noortest olid koolipäevadel unevaeguses. Seda oli poole rohkem kui nende õpilaste seas, kes pidasid oma tervist väga heaks. Ka nende noorte seas, kes olid viimase 12 kuu jooksul kogenud depressiivseid episoode, oli ebapiisava unega poisse ja tüdrukuid rohkem (vastavalt 43% ja 49%). Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus vähemalt 60 minutit päevas on seotud pikema uneajaga koolipäevadel(1). Ka HBSC uuringu tulemustest on näha, et kehaliselt aktiivsemate noorte hulgas on enam neid, kes magavad koolipäevadel piisavalt, samal ajal vähemaktiivsete hulgas on enam neid õpilasi, kes magavad koolipäevadel liiga vähe. Vähene uneaeg on seotud ka koolieluga. Õpilased, kellele ei meeldi koolis käia ja kelle hinnanguline õppeedukus on koolis alla keskmise, magavad soovituslikust uneajast vähem (vastavalt 44% ja 43%). Samal ajal nende õpilaste hulgas, kellele meeldib koolis käia ja kelle õppeedukus on hea, on unevaeguses õpilasi vaid neljandik. Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükkidel 4.4 ja 4.6 Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.  *Unevajadus muutub lapse kasvades. HBSC uuringus on arvestatud soovitavaks ööune ajaks 11-aastastel 8–9,5 tundi ja 13–15-aastastel 7,5–9 tundi. (1) Ganz M, Jacobs M, Alessandro C, et al. Physical Activity and Sleeping Duration Among Adolescents in the US. Cureus 2022;14(9):e29669. 

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilaste seas 2022. aastal läbiviidud õpilaste kasvu uuringu tulemused, mille kohaselt oli 31% õpilastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud neljandas klassis ja poiste seas ning probleem on aastatega süvenemas. TAI korraldatud õpilaste kasvu uuringus mõõdeti esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi ning selles osales pea 18 000 last 203 koolist. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osakaalu suurenemise tõttu.  Kui 2016. a oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10% ja ülekaalulisi 16%, siis 2022. a oli rasvunuid 12% ja ülekaaluliste osakaal jäi samaks. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. a võrdluses samuti suurenenud 12%lt 14%le. Liigse kehakaaluga õpilasi oli viimasel uuringuaastal neljandas klassis kokku 34%. Seitsmendaid klasse uuriti 2022. a esmakordselt ja nende seas oli olukord pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29% õpilastest ja nende seas 11% õpilastest rasvunud. Sõltumata vanusest on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peaasjalikult erinevusest rasvunute osakaalus: iga seitsmes poiss (15%) ja üheksas (9%) tüdruk on rasvunud. „Oleme TAI-s Eesti kõige nooremate kooliõpilaste kehakaalu uurinud nüüdseks kolmandat korda ja saame paraku öelda, et laste liigne kehakaal on üha rohkem levinud ning eriti murettekitav on rasvunud laste osakaalu tõus. Ülekaal ja eriti rasvumine suurendab märkimisväärselt riski mitmete haiguste või haigusseisundite tekkeks ning liigne kehakaal lapseeas jääb sageli püsima ka täiskasvanueas. Seetõttu on rahvatervishoiu seisukohalt eriti oluline pöörata normaalkaalus püsimisele tähelepanu juba varases eas,“ sõnas uuringu läbiviimist vedanud TAI juhtivteadur Eha Nurk. Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osakaalus märgatavaid erinevusi. Sõltumata vanusest on ülekaaluliste ja rasvunud laste osakaal väikseim Harjumaal. Ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga natuke parem. Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb seevastu rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha vaatest oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39%), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33%. „Need tulemused viitavad asjaolule, et suurtes linnades ja teistes tiheasustusega aladel on keskkonnategurid normaalses kehakaalus püsimiseks paremad – olgu need siis seotud mitmekülgsemate liikumisvõimaluste, organiseeritud huvitegevuse, paindlikuma ühistranspordi ja kergliiklusteede olemasoluga või märksa mitmekülgsema toiduvalikuga kaubanduskeskustes“ tõi Nurk välja vaid mõned võimalikud erisused. Ülekaalu põhjustab enamasti paljude erinevate tegurite koostoime – alates ajapikku kujunevatest individuaalsetest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis eluviisi mõjutavad. Erinevate uuringute põhjal on üheks liigset kehakaalu soodustavaks teguriks hommikusöögi söömata jätmine. Iga viies (21%) esimese klassi õpilane ei söönud hommikusööki, neljandas klassis oli neid 23% ja seitsmendas 27%. Võrreldes erinevaid uuringuaastaid on hommikusööki söövate õpilaste osakaal esimeses klassis langenud kuue aastaga 10% – kui 2016. a sõi hommikusööki 89% õpilastest, siis 2022. a vaid 79%. Ka neljandas klassis on hommikusöögi sööjate osakaal vähenenud, neid oli 2022. a 77% õpilastest. Samal ajal oli seitsmendas klassis hommikusöögi sööjaid veelgi vähem, vaid 70% õpilastest. Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO eestvedamisel toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI), milles Eesti osales 2021/2022. õppeaastal kolmandat korda. Selle käigus kogutakse kolmeaastaste vahedega 6–9-aastaste laste antropomeetrilisi andmeid (pikkus, kehamass, talje- ja puusaümbermõõt), mis uuringu tulemustena avaldatakse WHO veebilehel. Eestis uuriti lisaks esimese klassi õpilastele ka neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi. Täiendavalt õpilastelt kogutud andmetele vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad. Eesti laiendatud vanuserühmadega uuringu tulemused on sisendiks tervisepoliitika planeerimisel, sealhulgas TAI soovituste ning teavitus- ja ennetustegevuste kavandamisel.

Kes kuuluvad tavapäraste levinud viirushaiguste põdemisel riskigruppi ja miks on kalaõli oluline toidulisand? Proviisor Hanna Keidong selgitab. Mis tekitab alati sügis-talvisel perioodil kõige rohkem kõlapinda? Just nii – erinevad hooajalised viirushaigused. Lasteaiast ja koolist koju jäävad lapsed ja sagedasem töölt puudumine saavad jälle tavapäraseks elu osaks ning immuunsüsteemi tugevdamine ja organismi üldise hea tervise säilitamine muutuvad kõigi jaoks korraga eriti tähtsaks. Küsisime apteeker Hanna Keidongilt nõu, kuidas saaksime oma üldist tervist parandada nii, et aastaringselt tervemad olla, külmade ilmade saabumisel mitte nii kergesti haigestuda ja haigusi kergemini põdeda. On ju üldteada tõde, et organismi üldine tervislik seisund määrab ära selle, kui raskelt me viirushaigusi põeme. Millist toidulisandit peetakse inimorganismi üldise tervise seisukohalt eriti oluliseks? “Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on arvamusel, et läbi aegade kõige tähtsam toidulisand on kalaõli ning olles suurepäraseks oomega-3 rasvhapete – eikosapentaeenhappe (EPA) ja dokosaheksaeenhappe (DHA) – allikaks, pole kahtlustki, et see tõepoolest on inimorganismi jaoks vajalik hea tervise säilitamiseks. Kalaõli peetakse sageli üheks olulisemaks toidulisandiks just selle rohkete kasulike omaduste tõttu mitmetele erinevatele organsüsteemidele ja kogu organismi tervislikule seisundile ja vastupanuvõimele.”  Kuidas kalaõli täpsemalt meie organismi ja tervist mõjutab? “Paljudes uuringutes on leitud, et kalaõli tarbimine võib aidata vähendada kroonilist põletikku, mis on seotud erinevate haigustega, sh näiteks kardiovaskulaar- ehk südamehaigused (1). Kalaõli sobib neile, kel on leitud hüpertriglütserideemia ehk normaalsest kõrgem triglütseriidide (rasvade) sisaldus veres (2). See seisund võib omakorda viia veresoonte ummistumise ja rasvmaksa tekkeni. Kalaõli vähendab maksas väga madala tihedusega lipoproteiinide (nö. halb kolesterool) tootmist. Samuti on leitud, et DHA-l võib olla EPA-st mõnevõrra tugevam mõju südamehaiguste ennetamisel (3).  Oomega-3 põletikuvastased omadused tulevad mängu ka liigeste puhul, mil sageli on ebamugavate haigussümptomite põhjustajaks just põletik. Kalaõli tarbimine võib kergendada haiguse sümptomeid näiteks reumatoidartriidi korral, sh hommikust liigeste valulikkust ja jäikust, vähendada haiguse aktiivsust. Samuti on leitud, et kalaõli kasutavad artriidi (liigesepõletiku) patsiendid võivad vajada vähem mittesteroidseid põletikuvastaseid valuvaigisteid (nt ibuprofeen, deksketoprofeen) (5). Põletikuvastased omadused on kasuks ka naha tervise säilitamisel. Kalaõli kasutamisele võiksid mõelda kõik, kellel on probleeme naha kuivusega - oomega-3 võib mõjutada õli (rasu) tootmist nahas, toetada normaalset niiskustaset ja aidata vältida ebapuhtuste teket.” Teadaolevalt nõrgestavad immuunsüsteemi ja tervislikku seisundit ka krooniline stress, ärevus ja depressioon. Kuidas on seotud kalaõli tarbimine selliste vaimsete probleemidega? “Uuringud on leidnud positiivseid mõjusid ärevuse, depressiooni, ATH ja autismi-tüüpi vaimsete probleemide korral, küll aga on vähem tõendust leitud multifaktoriaalsete seisundite, näiteks kognitiivse võimekuse languse (mäluhäirete) puhul (4). Kindlasti aitab DHA säilitada normaalset ajufunktsiooni, olles ajus ja kesknärvisüsteemi kudedes oluline struktuurne lipiid. Positiivne mõju ilmneb kui tarbida 250 mg DHA päevas.” Milliseid organsüsteeme DHA ja EPA veel toetavad? “Leitud on, et DHA aitab säilitada normaalset nägemisfunktsiooni. Positiivne mõju ilmneb kui tarbida 250 mg DHA päevas. Kalaõli võib olla efektiivne ka kuiva silma sündroomi ennetamises ja ravi toetamisel (6), lisaks võib see aidata säilitada head nägemist ja vähendada vanusega seotud maakula degeneratsiooni (kollatähni kärbumise) riski.” Kas kalaõli on vaid täiskasvanutele? “Oomega-3 rasvhapped on väga olulised ka raseduse ajal loote arengujärgus oleva aju ja nägemise jaoks. Samuti on need väga tähtsad imetavatele emadele ja imikutele. Rasedatel ja imetavatel emadel on hea teada, et dokosaheksaeenhape toetab loote ja rinnapiimaga toidetava lapse silmade ja aju normaalset arengut. Positiivne mõju ilmneb, kui tarbida 200 mg DHA-d päevas lisaks täiskasvanutele sobiva oomega-3 rasvhapete päevasele kogusele, mis on 250 mg DHA-d ja EPA–t. Kalaõli võib anda ka lastele, järgides soovituslikke päevaseid norme.” Millele veel tähelepanu pöörama peaks? Tervise toetamiseks sobilikud annused on Euroopa Toiduohutusameti kohaselt 250mg EPA+DHA, kuid näiteks lipidogrammis (kolesteroolinäitajates) positiivsete muutuste nägemiseks soovitatakse kasutada vähemalt 3g kõrgete triglütseriidide ja 2g kõrgvererõhktõve puhul. (https://goedomega3.com/intake-recommendations) Viimased uuringud näitavad, et soovituslikud oomega-3 annused võivad olla seniselt arvatust märgatavalt suuremad. Hetkel ei ole veel rahvusvaheliselt jõutud väga täpsele konsensusele, milline on optimaalne oomega-3 rasvhapete päevane annus, kuid paljud eksperdid soovitavad tarbida vähemalt 500 mg EPA ja DHApäevas - maksimaalseks tulemuseks ja positiivseteks tulemusteks võiks tarvitada igapäevaselt 1000 kuni 2000 mg EPA ja DHA. Neile, kes soovivad parandada triglütseriidide hulka veres, soovitatakse tarvitada igapäevaselt 2000-4000 mg EPA ja DHA. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on kinnitanud, et päevased annused kuni 5 grammini ei kujuta endas mingit terviseriski, ning ka lapsed võivad päevas tarbida kuni 1 mg kalaõli. Kalaõli näol on tegemist ühega maailma vanimatest toidulisanditest.  Eesti apteekidest on võimalik leida kalaõli, mis sisaldab vaid pooles teelusikas 1410 mg EPA+DHA-d ehk kasulikke rasvhappeid. Lisaks koostisele ja tugevusele tasub tähele panna ka kõrgeid kvaliteedihinnanguid, mis tagavad õli puhtuse. Samuti võib julgelt küsida õli, mis ei oleks ebameeldiva kalase järelmaitsega. Tänapäevaste tehnoloogiate abil on see võimalik!   Djuricic I, Calder PC. Beneficial Outcomes of Omega-6 and Omega-3 Polyunsaturated Fatty Acids on Human Health: An Update for 2021. Nutrients. 2021 Jul 15;13(7):2421. doi: 10.3390/nu13072421. PMID: 34371930; PMCID: PMC8308533. Skulas-Ray A.C., Wilson P.W.F., Harris W.S., Brinton E.A., Kris-Etherton P.M., Richter C.K., Jacobson T.A., Engler M.B., Miller M., Robinson J.G., et al. Omega-3 fatty acids for the management of hypertriglyceridemia: A science advisory from the American Heart Association. Circulation. 2019;140:e673–e691. doi: 10.1161/CIR.0000000000000709.  Innes J.K., Calder P.C. The differential effects of eicosapentaenoic acid and docosahexaenoic acid on cardiometabolic risk factors: A systematic review. Int. J. Mol. Sci. 2018;19:532. doi: 10.3390/ijms19020532. von Schacky C. Importance of EPA and DHA Blood Levels in Brain Structure and Function. Nutrients. 2021 Mar 25;13(4):1074. doi: 10.3390/nu13041074. PMID: 33806218; PMCID: PMC8066148. Kostoglou-Athanassiou I, Athanassiou L, Athanassiou P. The Effect of Omega-3 Fatty Acids on Rheumatoid Arthritis. Mediterr J Rheumatol. 2020 Jun 30;31(2):190-194. doi: 10.31138/mjr.31.2.190. PMID: 32676556; PMCID: PMC7362115. Kawakita T, Kawabata F, Tsuji T, Kawashima M, Shimmura S, Tsubota K. Effects of dietary supplementation with fish oil on dry eye syndrome subjects: randomized controlled trial. Biomed Res. 2013;34(5):215-20. doi: 10.2220/biomedres.34.215. PMID: 24190233.

„Alkohol ja selle tarvitamine Eestis“ võtab kokku viimaste aastate alkoholivaldkonna erinevate uuringute peamised näitajad, andes kiire ja visuaalse ülevaate alkoholitarvitamise olukorrast rahvastikus. Teavik on mõeldud eelkõige spetsialistidele ja poliitikakujundajatele, kes oma töös vajavad sellekohast taustateadmist.

Pelgalt sel aastal on suitsetamisest põhjustatud tulekahju läbi hukkunud 19 inimest. Saatuslik viga tehakse külmal ajal just siseruumis suitsetamisel, mida on võimalik ennetada. Hooletu suitsetamine on eluhoonetulekahjude kõige sagedasem süüdlane. Päästeameti statistika põhjal hukkus mullu just suitsetamisest põhjustatud tulekahjudes rekordiliselt 23 inimest, hukkunuterohkem kuu oli detsember. Meelespea tulesurmade vähendamiseks Veendu suitsukoni kustumises Kõige sagedasemad suitsetamisest tingitud tulesurmad tekivad lohakast suitsukoniga ümberkäimisest. Oht tulekahju puhkemiseks on suur eelkõige siis, kui suitsukoni peale suitsetamist hõõguma jääb. Tihti tekitab tulekahju ülemistelt rõdudelt alla visatud suitsukoni, ebapiisavalt kustutatud suitsukoni või valesti valitud tuhatoos. Samuti tuleks veenduda enne sigaretikoni prügikasti viskamist, et see on täielikult kustunud. Väldi suitsetamist, kui oled väsinud või joobes Hooletu suitsetamisega seotud tulekahjudele eelnevad sageli alkoholi tarbimine ning üldine ükskõikne suhtumine tuleohutusse. Suitsetamine väsinuna või alkoholi või narkootikumide mõju all olles suurendab tuleõnnetuste ohtu, kuna tähelepanu on hajunud. Paljud tulekahjud on alguse saanud just voodis või diivanil suitsetamisest, kus mugavas asendis väsinud inimesel kaob valvsus ning hõõguvast sigaretist alguse saanud tulekahju on põhjustanud järjekordse surmajuhtumi. Ära suitseta toas Oht tulekahju tekkimiseks on suur eriti külmal ajal, kui toad on soojad ja õhk kütteseadmest kuiv. Suitsetamiseks sobib õueala, mis ei asu vahetult akende ja uste lähedal ning kus ei leidu kergesti süttivaid materjale. Kui kortermajal puudub suitsetamiseks mõeldud ala, siis tuleb ise valida selline koht, kus oma harjumusega teisi ei kahjustata. Kontrolli suitsuandurit 2022. aastal hukkus eluhoonetulekahjudes 48 inimest ning vaid 23% kodudes oli töötav suitsuandur. Suitsuandur kaitseb nii sind ennast kui ka sinu naabreid tulekahjude eest. Veendu, et sinu suitsuandur on töökorras ning vajadusel vaheta patareid välja. Jäta suitsetamine maha Kõiki neid surmadega lõppenud tulekahjusid oleks saanud vältida suitsetamisest loobumisega. See on selgelt parim, mida suitsetaja enda ja teiste tervise nimel teha saab. Sigareti põlemisel tekib tuhandeid ohtlikke toksilisi ühendeid, mille sissehingamisel kaasnevad inimese tervisele suured ohud. Sigareti ots hõõgub temperatuuril 400-900°C ja kokkupuutel kergesti süttivate materjalidega on tulekahju tekkimine väga lihtne.  Suitsetamisest jäädavalt loobumine on parim lahendus, aga kui päeva pealt loobuda ei ole võimalik, saab valida vähemalt sellise alternatiivse tubakatoote, mis ei põle. Näiteks kuumutatava tubaka seadmel ei toimu põlemist, mistõttu väheneb ka hooletute tulekahjude risk.

Eesti Õdede Liit toetab töö- ja puhkeaja nõudeid, mis tulenevad Euroopa Kohtu 2. märtsil 2023 tehtud otsusest. Õed leiavad, et inimeste tervise hoidmiseks ja parandamiseks suunatud tegevused on investeering tulevikku. Töötingimuste küsimus on oluline ka tervishoius, sest õdesid on puudu. Õed ei lahku enam teise riiki, vaid üha enam näitab trend, et õed lähevad tööle teistesse valdkondadesse. Pensionieas õed eelistavad aga pideva ülekoormuse tõttu tööst loobuda.  Euroopa Kohus tegi 2. märtsil 2023 otsuse kohtuasjas C-477/21, mille kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg (24 tunnisest ööpäevast 11 tundi puhkeaega) osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale, milleks on tavatöötajal 48 tundi ja graafikuga töötajal 36 tundi. Igapäevast ja -nädalast puhkeaega loetakse eraldiseisvateks õigusteks ja neil on erinevad eesmärgid. Seega igapäevane puhkeaeg pole osa iganädalasest puhkeajast.  Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Siiri Puru ütleb: „Hea töö õena nõuab täpsust. Lisaks peavad õed suutma teha kiiresti õiged otsuseid ja olema valmis viivitamatult tegutsema, kui olukord seda nõuab.“ Euroopa kohtu otsus muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel eesmärgiga kaitsta töötajate tervist ja ära hoida ületöötamist. Teatud juhtudel vajavad seega tööajakavade koostamise põhimõtted muutmist. Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus lisab: „Üleväsinud töötaja võib sama töö tegemiseks kulutada rohkem aega kui puhanud töötaja. Samuti võib üleväsinud tervishoiutöötaja seada ohtu nii patsiendi, enda kui ka kolleegide elu ja tervise.“ Eesti Õdede Liit peab õigeks töö- ja puhkeaja rakendamisel arvestada igapäevane ja iganädalane puhkeaeg järjestikku, sest piisav tööst vaba aeg võimaldab kaitsta töötajate tervist ja heaolu. Terve ja puhanud töötaja on produktiivsem ja sellest võidavad nii patsient kui ka tööandja.   Eesti Õdede Liit on suurim õendustöötajate kutseorganisatsioon Eestis. Liit on seadnud oma eesmärgiks elanikkonna tervise, õendustöötajate kutse arengu ning inimeste terviseteadlikkuse edendamise. Eesti Õdede Liit osaleb Rahvusvahelise Õdede Nõukogu ja Euroopa Õdede Nõukogu tegevuses.