Teemad

Naise terviseprobleemide olemus sõltub suurelt jaolt naise vanusest. Kui noorte naiste seas on tähelepanu keskpunktis näiteks reproduktiivtervis, suguhaigustest hoidumine ja vaimne tervis, siis vanemaealiste naiste seas tuleb tähelepanu alla menopaus, unehäired, südame-veresoonkonna tervis ja tervisliku kaalunumbri hoidmine. Üldiselt on inimorganism nii üles ehitatud, et just vanusega kaasneb aina enam tervisega seonduvaid ohte, riske ja probleeme. Peamised naisi puudutavad terviseprobleemid: Emakakaelavähk: vähkkasvaja, mis asub emakakaelas ja on sageli seotud inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsiooniga. Munasarjavähk: vähkkasvaja, mis paikneb munasarjades. Endometrioos: seisund, kus endomeetrium kasvab väljaspool emakat ja võib põhjustada valu, ebaregulaarset menstruatsiooni ja viljatust. Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS): seisund, kus munasarjades tekivad tsüstid, mis võivad põhjustada menstruaaltsükli häireid, viljatust ja teisi terviseprobleeme. Menopaus: loomulik protsess, kus naise menstruatsioonid lõpetavad ja hormonaalsed muutused võivad põhjustada erinevaid sümptomeid, nagu kuumahood, meeleolumuutused ja unehäired. Emakamüoom: healoomulised kasvajad, mis võivad põhjustada valusat menstruatsiooni ning viljatust. Rinnahaigused: need hõlmavad rinnanäärme healoomulisi kasvajaid, rinnavähki ja mastiiti. Sugulisel teel levivad haigused: nagu klamüüdia, gonorröa, süüfilis ja HIV. Vulvodüünia: seisund, kus naisel esineb krooniline valu vulva piirkonnas, ilma nähtava põhjuseta. Tsüstiit: põiepõletik, mis võib põhjustada sagedast urineerimist, valu ja põletust urineerimisel. Lisaks spetsiifiliselt naisi puudutavatele haigustele puutuvad naised sageli kokku ka järgnevate tervisemuredega: Südame-veresoonkonna haigused: need hõlmavad südamehaigusi, nagu südameinfarkt ja südamepuudulikkus, ning veresoonkonna haigusi, nagu insult ja perifeerne arteriaalne haigus. Vähk: on palju erinevaid vähivorme, mis võivad mõjutada peaaegu kõiki kehaosi. Diabeet: see on ainevahetushäire, mis põhjustab kõrget veresuhkru taset, mis võib aja jooksul põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Hingamisteede haigused: nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), bronhiit ja astma. Neuroloogilised häired: nagu Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja sclerosis multiplex. Luu- ja lihaskonna haigused: nagu artriit, osteoporoos ja luumurrud. Depressioon ja ärevus: need on vaimse tervise häired, mis võivad mõjutada meeleolu, käitumist ja füüsilist tervist. Seedetrakti häired: nagu gastriit, haavandtõbi ja Crohni tõbi. Nakkushaigused: nagu gripp, HIV ja hepatiit. Silmahaigused: nagu katarakt, glaukoom ja makula degeneratsioon.

Liigunisus on häire, kus peamiseks vaevuseks on liigne väsimus. Liigunine patsient ei saa magatud unest kosutust ja kannatab unisuse all, mis põhjustab kliiniliselt olulist kahju. Liigunisuse tõttu magab patsient ööpäevas tavalisest rohkem, samuti võib see ilmneda raskusena olla ärkvel hilisõhtul või raskusena püsida päeva jooksul ärkvel. Liigunisus on tavaline depressiooni sümptom. Depressiivsetel noortel on see sagedasem sümptom kui unetus. Täiskasvanutel on liigunisus tavaline kerge depressiooni korral, kuid raske depressiooni korral on valdavaks sümptomiks unetus. Liigunisus võib olla tingitud keemilistest ainetest või orgaanilistest haigustest. Primaarne liigunisus aga tähendab häiret, mis väljendub pikenenud uneperioodina, või peaaegu igapäevaste tukastustena vähemalt kuu aja jooksul, mille põhjustajaks ei ole vaimse tervise häire ega orgaaniline haigus.

Unetus on väga tavaline sümptom nii ärevushäirete kui ka meeleoluhäiretega seoses. Ärevushäirete ja kergete depressioonide puhul avaldub unetus sageli uinumisraskusena ja une katkendlikkusena. Depressiooni korralilmneb lisaks sellele ärkvelolekut hommikupoolsel ööl, mis on üks somaatilise sündroomi ehk melanhoolse depressiooni keskseid sümptomeid. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks ka painajalikud unenäod. Paanikahäire puhul võib esineda uneaegseid ärevushooge kergest unest sügavasse unne siirdumisel, mis viib korduvate ärkamisteni hilisööl. Traumajärgses stresshäires esineb traumaga seotud painajalikke unenägusid ja öiseid õudushooge. Kõikidel nendel juhtudel on unetuse raviks taustal oleva vaimse häire ravi. Depressioonile tüüpilisi, eriti kiire une muutusi võib uneregistratsiooni abil täheldada umbes 90%-l patsientidest. Bipolaarse meeleoluhäire maniakaalses faasis on uni tunduvalt lühenenud ja uneperiood võib normaalsest erineda.   

Unetus on tavaliseks sümptomiks peaaju degeneratsioonihaiguste, hingamiselundite haiguste ja eriti valu põhjustavate orgaaniliste haiguste puhul. Ka erinevatest põhjustest tingitud sage urineerimisvajadus, suhkrutõve sümptomina ilmnev tugev janutunne, kilpnäärme liigtalitlus ja vere kaltsiumipuudusest tingitud lihastõmblused võivad esile kutsuda unetust.