.jpg)
ka ödeem
oedema (ld.k)
edema, swelling (ingl. k.)
Ülevaade
Turse on vedeliku tavalisest suurem kogunemine kudedesse. Normaalselt võib sääre eespinnale tekkida turse pärast pikemaaegset istumisest või seismisest, kuumal suvepäeval ning naistel enne menstruatsiooni.
Turse võib olla üle kogu keha- generaliseerunud turse ehk anasarka, mille esmaseks tunnuseks on sageli ainult kehakaalu tõus; või ainult ühes kehapiirkonnas- lokaalne turse.
Turses võivad olla jalalaba, hüppeliiges, sääred, nägu, liigesed, meestel munandid. Liigne vedelik võib koguneda ka kõhuõõnde - astsiit ja kopsukelmete vahele - pleuriit. Ulatuslikud tursed on tavaliselt raske haiguse sümtomiks.
Tursed tekkivad rõhu tõusust veresoontes südame- ja neerupuudulikkuse ning venoosse äravooluhäire (veenitromboos või selle järgne sündroom) korral, mis surub vedeliku soontest kudedesse.
Valguvaegus, mis samuti muudab kudede rõhku, tekitab ka tursed. Valgu vaegus tekib näljutamisel, maksa- või neerupuudulikkuse korral.
Veresoonte läbilaskvuse suurenedes tekib samuti turse, näiteks allergia või põletiku korral.
Lümfiringe sulguse, purunemise/hävimise või arengu häire korral tekib turse, mis piirdub tavaliselt ühe kehapiirkonnaga.
Turse võib tekkida ka tehislikult, kui mõni asi nöördub ümber jäseme ja takistab seega normaalset vere- ja limfiringet, näiteks liiga tugeva randiga sokid.
Sagedasemad põhjused
Südamepuudulikkus
Neerupuudulikkus
Veenitromboos ja selle järgne sündroom
Maksatsirroos
Näljaturse
Glomeerulonefriit
Allergiline turse
Traumajärgne turse
Põletiku turse
Kasvajad
Põletus ja päikesepõletus
Rasedus
Ravimid
Haruldasemad põhjused
Diureetikumide liigtarvitamine
Sudeci sündroom
Angioödeem
Operatsiooni tagajärg
Kiirituse järgselt
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vereanalüüs põletiku, maksa- ja neerufunktsiooni näitajate, valgu hulga määramiseks. Uriini analüüs ja renograafia tehakse neerude olukorra hindamiseks.
Südame elektrokargiograafia või ultraheliuuring ehk EHHOkardiograafia teostatakse südamepuudulikkuse kahtlusel.
Kõhuõõne organite ja veresoonte ultraheliuuring võib tuvastada tursete põhjuse kõhuõõnes.
Koduse ravi võimalused
Raviga võite alustada, kui tursete põhjus on teada.
Turses jäse/jäsemed tuleb hoida üleval (istudes tõstetuna toolile, lamades padi jalgade all).
Hommikul enne voodist tõusmist tuleb jalga panna elastiksukad, või elastikside. Vajalik on hea naha hooldus, niisutavad kreemid, sest turses nahka võib kergesti vigastada ja nahk võib lõheneda.
Söögis tuleb piirata soola ja vee kogust. Naistel, kel esinevad menstruatsioonieelsed tursed, soovitatakse vältida paar päeva enne menstruatsiooni soolaseid ja vürtsiseid toite.
Maksapuudulikkuse korral vältida alkoholi. Vajalik on võrrelda söödava ja joodava vedeliku kogust uriini kogusega ehk ööpäevast vedeliku bilanssi.
Allergia korral on vajalikud allergiavastased prepataadid (näiteks antihistamiinikumid).
Arsti poole pöörduge juhul, kui
turse tekib järsku - minutite/ tundide jooksul.
teil esinevad tursed, mille tekkepõhjus pole teada.
Kasutatud kirjandus
Herold G, jt. Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. OÜ Greif 1999; Beers MH, Berow R. ed. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999;
Swelling. Medical Encyclopedia. Adam.com Inc 2000.
