Haigused

Trauma intranatale (lad.k)
Birth injury (ingl.k)

Selgitus
Mehaanilisest vigastusest või hapnikupuudusest tingitud lapse trauma raseduse ajal või sünnituse käigus.

Ülevaade
Sünnitrauma esineb 2-7:1000 elusalt sündinud lapse kohta. Kahjustused võivad piirduda naha, nahaaluse koe, lihaste, närvide ja skeletiga, raskematel juhtudel avalduvad koljusisese verevalumina.
Mehaanilistest traumadest esinevad sagedamini sünnitusmuhk, peaverimuhk, õlavarrenärvipõimiku kahjustus ning rangluu murd.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Sünnitrauma teket soodustavad faktorid on suur laps, enneaegsus, lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus, pikaleveninud sünnitus, kiire ehk äkksünnitus ning tuharseis.

Sünnitusmuhk tekib lapse eesolevale osale (sagedamini peale) langenud suurest rõhust sünnituse ajal, pehmete kudede lümfi- ja verepaisu tagajärjel.
Peaverimuhk on luuümbrise ja luukoe vahele tekkiv verevalum. Selle tekkes on lisaks mehaanilisele traumale osa ka K-vitamiini defitsiidil ja veresoonte haprusel.
Rangluumurd esineb tavaliselt suure kaaluga ja laia õlavöötmega vastsündinutel, kelle õlgade läbimisel sünnitusteedes on olnud takistusi. Loode toetub õlavöötmega tugevasti vastu ema vaagnaserva, tekib tugev painutus ja luu murdub.
Õlavarrenärvipõimiku kahjustus tekib tugeva ülevenituse tulemusena või otsese mehaanilise surve tagajärjel närvipõimikule. Tekib sageli tuharseisus lapsel, kui tema käed on sirutatud üle pea.
Koljusisene verevalum esineb sagedamini enneaegsetel lastel kuna nende ajuveresooned on veel välja arenemata ja väga õrnad. Otsene mehaaniline trauma on põhjuseks harva, enamasti  on kahjustavaks teguriks hapnikupuudus.

Sümptomid ehk avaldumine

• Sünnitusmuhk on hajus ning täppverevalumitega iseloomustuv tursest põhjustatud muhk peas. Võib ulatuda ka kuklale või otsmikule.
• Peaverimuhk piirub alati ühe koljuluuga, nahk muhu peal on normaalset värvi. Võib olla kuni kanamuna suurune, esimese elunädala jooksul suureneb sageli veelgi.
• Rangluumurd võib olla ilma väliste sümptomideta. Katsudes on tunda kerget krudisemist. Murru koht võib olla ka paistes ja valulik ning laps ei liiguta haiget kätt.
• Õlanärvipõimiku kahjustuse korral ripub käsi lõdvalt keha kõrval ja õlg on liikumatu. Halvatud võivad olla ka käsivars ja sõrmed, kuid seda esineb harvemini.
• Koljusisese verevalumi sümptomid olenevad sellest, milline aju osa on kahjustatud ja kui suur on verevalum. Laps võib olla lihtsalt rahutu ja nutta palju või vastupidi: olla loid ja jõuetu. Sageli esinevad krambid ja hingamisraskused.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

• Peaverimuhu korral tehakse röntgenülesvõte kui jääb kahtlus, et kaasneda võib koljuluude murd. Muhu katsumisel see liigub, kuid ei pulseeru.
• Rangluumurd ei vaja muid uuringuid, kui murru koha katsumine, kus on tunda krudin ja 5-7 päeval tekkiv kõrgem luukallus ehk vohav luukude murru kohal.
• Õlavarrepõimiku kahjustus uuringuid ei vaja, kahjustust diagnoositakse sümptomite järgi.
• Koljusisese verevalumi puhul  tehakse ultraheliuuring peast, et näha, kas esineb verevalumit ajukoes. Kompuutertomograafia ja  magnetresonantstomograafia täpsustavad ajukahjustuse suurust.

Ravivõimalused

• Sünnitusmuhk kaob iseeneslikult 1-2 päevaga ja ravi ei vaja.
• Peaverimuhk kaob 6-8 nädalaga ja ravi ei vaja.
• Rangluumurd enamasti ravi ei vaja ja paraneb ise. Kui luuotsad on liikunud paigast, siis kasutatakse sidet, mis tõmbab ölavöötme tahapoole.
• Õlanärvipõimiku kahjustuse korral tuleb raviga alustada kohe peale sündi. Haige käsi seotakse 1-2 nädalaks lapse keha külge, et ta seda ei liigutaks. Seejärel alustatakse liikumisravi ja massaziga, et liiges ei muutuks jäigaks.
• Koljusisese trauma korral on ravi pikaaegne ja olenevalt kahjustuse suurusest võib laps vajada intensiivravi. Tihti on tegemist enneaegse lapsega ja võib vaja minna hingamisaparaadi abi, südame toetamine ravimitega, krambivastane ravi. Nendel lastel on sageli ka toitmisprobleemid ja nad vajavad veenisisest-  või maosondi kaudu toitmist.

Prognoos

5-8:100 000 vastsündinu kohta sureb mehhaanilise trauma tagajärjel, 25:100 000 surevad hapnikupuudusesse.
• Sünnitusmuhk paraneb paari päevaga jätmata mingit märki.
• Peaverimuhk paraneb 2 nädala kuni 3 kuuga. Võib paranedes lubjastuda jäädes tuntavaks kühmuna koljul.
• Rangluumurd paraneb paari nädalaga, käe funktsioon ei ole häiritud.
• Õlanärvipõimiku kahjustus paraneb olenevalt sellest, mis põhjustas närvi traumat. Kui närvile rõhus verevalum ja koe turse, paraneb see paari kuuga. 60-80% lastest paraneb täielikult. Kui aga närv on katki rebenenud jääb sageli eluaegne käe halvatus.
• Koljusisese verevalumi korral oleneb prognoos ajukahjustuse suurusest. Kui tegemist on enneaegse lapsega ja lisandub kopsude ebaküpsus või veremürgistus ehk sepsis on prognoos halb. Väiksema kahjustuse korral, kui elutähtsad ajuosad on terved on ka prognoos parem.

Ennetamine

Varane loote pea ja ema vaagna sobimatuse diagnoosimine ultraheliga ja sünnitamine plaanilise keisrilõigega hoiab ära mehaanilise trauma teket. Hapnikupuudusest tekkivaid haigusi on raske ennetada kuna sageli on tegemist juba üsasisese (rasedusaegse) kahjustusega.

Tagasi haiguste nimekirja