Haigused

pruritus (ld.k)
itching (ingl. k.)

Ülevaade
Sügelus on tugev, ebameeldiv naha kihelustunne, mida proovitakse leevendada pideva kratsimisega. Ühe piirdunud ala sügelemine on tavaliselt seotud ekseemi ja kontaktallergiaga, vahel psühhogeensete põhjustega.
Kogu keha sügelemisel on  tavaliselt tegemist tõsisemate põhjustega (ravimallergia, maksa-, neeruhaigused jms).

Tekkemehhanismid

Sügelemine võib olla seotud nahahaigustega ja naha parasiitidega: näiteks sügelised, kirbuhammustised, ekseemid jt või olla üldhaiguse üheks sümptomiks näiteks ureemia, sapiteede sulguse või maksahaiguste korral.
Süsteemsete haiguste korral põhjustavad sügelust organismis kuhjunud ained (bilirubiin, uurea).

Sagedasemad põhjused

Sügelised
Täid
Kirbud
Putukate pisted
Kuiv nahk
Atoopiline dermatiit
Ekseem
Psoriaas
Seborroiline dermatiit
Allergia
Urtikaaria
Sapiteede sulgus
Hepatiit
Ureemia
Kilpnäärmehaigused
Herpeetiline dermatiit

Haruldasemad põhjused

Impetiigo
Neurodermatiit
Rasedus
Suhkruhaigus
Hüpertüreoidism
Kasvajad
Hodkini tõbi
Leukeemiad
Psühhogeenne sügelemine
Hüperparatüreoidism ehk kõrvalkilpnäärme hormooni suurenenud tootmine
Rauapuudusaneemia
Polütsüteemia ehk liigpunalible-veresus
Ravimid

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vereanalüüs ja nahatestid allergia väljaselgitamiseks.
Maksa- ja neerufunktsiooni markerite uuring verest.
Uriinianalüüs neerufunktsiooni ja -patoloogia leidmiseks.
Vajadusel ka nahatüki uuring ehk nahabiopsia konkreetse nahahaiguse diagnoosimiseks. Ultraheliuuringu abil leitakse siseorganite muutusi.

Koduse ravi võimalused

Koduse raviga võite alustada juhul,  kui teie sügeluse põhjus on teada.
• Kuiva naha korral aitavad niisutavad kreemid, allergia ja ekseemi korral vastavad hormoonsalvid ja -kreemid.
• Antihistamiinsed tabletid (Clarityn) on allergiavastased ja vähendavad sügelemist.
• Soovitav on kasutada allergiabvaba pesupulbrit ja pulbri kogust pesemisel vähendada.
• Kanda avaraid puuvillaseid riideid.
• Hoiduda kratsimisest ja sügamisest ning asetada sügelevale kohale külm kompress.
• Käia jaheda dušši all ning kasutada seepi vähe.
• Vältida liialt soojaid ruume ja higistamist.
• Loobuda võimalusel sügelust tekitavast ravimist

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• sügelemisega kaasnevad teised sümptomid ning nende põhjust pole teada
• sügelemine algab järsku või kestab pikka aega

Kasutatud kirjandus
Üldarsti käsiraamat. Medicina 1995; 134-135.
Beers MH, Berow R. ed. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999; 1093-1094.
Itching. Adam.com, Inc 2000

Tagasi haiguste nimekirja