Haigused

ka müokardi infarkt;
südameinfarkt
Infarctus myocardii (ld.k)
Myocardial infarction (ingl.k)

Seletus
Verevarustuse katkemine mingis südame piirkonnas, mille tagajärjel tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala.

Ülevaade
Südameinfarkt on äkki tekkiv haigus, mille põhjustab tavaliselt ühe veresoone või selle haru sulgus trombi, harvem emboli või veresoone spasmi tõttu. Infarkti puhul tunneb inimene rinnus tugevat valusööstu ja sageli surmahirmu. Mida suurem on olnud verevarustuseta jäänud ala seda suuremad on ka südamelihase kahjustused.
Meestel on südameinfarkt tunduvalt sagedasem kui naistel.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust:
 südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid;
 embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;
 veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist;

Ligi 90%-l juhtudest on tegu esimese mehhanismiga, mille aluseks on aastatega süvenenud veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos (seda soodustavad riskifaktorid on toodud allpool). Sel puhul kuhjuvad veresoonte seina mitmed ained, tekitades veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehk naaste. Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes moodustavad trombi. See aga võib sulgeda veresoone valendiku ning tekitada südameinfarkti.
Südameinfarkt võib olla tervet südame seinapaksust läbiv (transmuraalne) või vaid osa seina haarav (subendokardiaalne). Esimesel juhul kulgeb infarkt alati raskemini.

Sümptomid ehk avaldumine

Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas, hingeldus ning väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti sellest, milline oli eelnev südame seisund.

Tavapäraselt tunneb inimene sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga, kuid kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta. Valu võib olla ka seljas, õlas või vasakus käes. Valu on tunduvalt tugevam varasematest episoodidest ning ei leevendu oluliselt puhates või nitroglütseriiniga, põhjustades sageli „surmahirmu“. Algava südameinfarktiga inimene võib kaotada teadvuse.

Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu, higistav, sõrmed ning huuled võivad olla sinakad ehk tsüanootilised ning nahk jahe (verevarustuse häirumisest).
Esineda võib nii vererõhu langust (kujunemas on šokk) või ka vererõhu tõusu. Sagedane on ka arütmiate esinemine (südame vahelöögid ehk ekstrasüstolid, kiire pulss ehk tahhükardia jms), mis on tihti ka surmlõppe põhjuseks.
Südame töö häirumisest võib ka kopsudesse koguneda vedelik, mis põhjustab kopsuturset ning hingamisraskusi.
Infarkt võib erinevatel inimestel olla väga erineva raskusega, mistõttu kaugeltki mitte kõik nimetatud ilmingud ei esine kõigil infarktihaigetel.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Südameinfarkti puhul on oluline kiire diagnostika. Informatsiooni annavad sümptomid ning teadmine varem esinenud haigusnähtudest. Tavaliselt diagnoosib infarkti juba kohale kutsutud kiirabiarst, kes ka koheselt alustab ravi.
Infarkti diagnostikas on kõige olulisem roll elektrokardiogrammil, kus ilmnevad verevarustuse häiretest tingitud iseloomulikud muutused ning arütmiad.
Haiglasse jõudes tehakse vereanalüüsid, millest saab määrata erinevate ensüümide ehk fermentide (kreatiinkinaas, troponiin jt) aktiivsust, mis infarkti korral on suurenenud ning kinnitavad diagnoosi.
Lisaks kasutatakse ka teisi diagnostilisi meetodeid, kuid need puudutavad ravi ning üldseisundit.

Ravivõimalused

Südameinfarkti ravi peab olema kiire ning intensiivne, kuna esimesed infarktijärgsed tunnid on kõige kriitilisemad. Raviga alustab juba kiirabibrigaad ning haige toimetatakse võimalikult kiirest haigla intensiivravi osakonda.
Minutite jooksul võib tekkinud arütmiast tingituna kujuneda südameseiskus ning kliiniline surm, siis peab infarktihaiget elustama.
Ravis on seega oluline vererõhu normaliseerimine, rütmihäirete kõrvaldamine ning kõigi eluliste funktisoonide tagamine. Infarktihaige vajab sageli hingamisaparaadi toetust ning hulgaliselt erinevaid ravimeid, et päästa tema elu.
Ravikompleksi kuuluvad rütmihäirete vastased ravimid, verevedeldajad, vererõhku hoidvad preparaadid, valuvaigistid jpm.
Kindlatel näidustustel kasutatakse ka trombolüüsi ehk ummistust põhjustava trombi „lahustamist“ veeni manustatavate spetsiaalsete ravimitega.
Teatud juhtudel kasutatakse ahenenud südame pärgarterite laiendamist, mis teostatakse veresoonde viidava ballooni abil.
Südameinfarktiga inimese ravi on keeruline ning komplitseeritud. Ravitaktika sõltub iga konkreetse patsiendi iseärasustest.

Prognoos

Infarktihaige prognoos sõltub infarkti suurusest ning asukohast, inimese tervislikust üldseisundist, olemasolevatest südame- ja teiste elundsüsteemide haigustest, vanusest, ravi alustamise kiirusest ning tekkivatest komplikatsioonidest ehk tüsistustest (vererõhu langus ja šokk, eluohtlikud rütmihäired, südame rebend või kotjas laiend ehk aneurüsm, varevarustuse puudulikkusest tingitud muud kahjustused).
Kui haige suunatakse kodusele ravile, peab ta hoolikalt järgima etteantud raviskeemi ning režiimi, et vältida infarkti kordumist. 8-10% infarkti haigestunutest sureb ühe aasta jooksul.

Ennetamine

Et südameinfarkti põhialuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, siis on tähtis seda aastatega kujunevat haigust juba varakult ennetada. Selleks on sobivad nn. „kümme käsku“, mis üldjuhul sobivad ka juba infarkti läbi teinud inimestele:
 ära suitseta
 võta üks tablett (100mg) aspiriini päevas (kui see pole sinu arsti poolt sulle keelatud)
 Kontrolli ning vajadusel ravi oma vererõhku
 Kui sul on suhkruhaigus, ravi end korrektselt ning kontrolli pidevalt veresuhkru taset
 Söö tervislikult, ära liialda loomsete rasvadega
 Kontrolli oma vere kolesteroolisisaldust ning vajadusel alanda seda ravimitega
 Ole füüsiliselt aktiivne
 Väldi liigse kehakaalu tekkimist
 Käi regulaarselt arsti kontrollil
 Informeeri alati arsti, kui sinu tervis halveneb

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999

Tagasi haiguste nimekirja