Haigused

ka menstruatsioonide puudumine
Amenorrhoea (lad.k)
Amenorrhea (ingl.k)

Seletus

Seisund, mil tütarlapsel ei ole menstruatsioon alanud 16.- 18. eluaasta lõpuks või puudub kahe aasta jooksul alates teiseste sugutunnuste (rindade kasv, iseloomulik karvakasv kaenla all ja häbemel) ilmumisest.

Ülevaade

Primaarse amenorööa põhjus võib olla kas hormonaalne (nt. polütsüstilised munasarjad), geneetiline (kromosoommuutused) või arenguline kõrvalekalle suguelundites (nt. emaka arenematus). Sageli on aga tegemist päriliku menstruatsiooni hilinemisega, mil nii emal, vanaemal kui õel on samuti menstruatsioon alanud 16.- 18. eluaasta vahel, sellisel juhul ravi ega uuringuid ei alustata.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Põhjus, miks menstruatsioonitsükkel ei käivitu võib olla nii mööduv kui ka püsiv .

30% juhtudest võib olla põhjus kromosomaalses arenguhäires, kus sugunäärmed on puudulikult arenenud ja ei ole võimelised suguhormoone tootma. Näiteks Turneri sündroom , mille puhul ei arene sekundaarseid sootunnuseid (rinnad, karvakasv häbemel ja kaenlaalustes) ning esineb iseloomulik välimus. Kromosoomistik on vastavalt 46 X0, s.t puudub üks X-kromosoom.

17% juhtudest on põhjus suguhormoone reguleerivate kesknärvisüsteemis paiknevate hüpotaalamus- hüpofüüsi tasandi häiretest . Siia kuuluvad stressist, ülemäärasest kehalisest aktiivsusest, kaalukaotusest, kroonilisest haigusest kui ka kesknärvisüsteemi traumadest ja kasvajatest tingitud põhjused.

Tänapäeva sotsiaalne surve saledale kehavormile ja kaalujälgimisele võib soodustada menstruatsioonitsüklihäirete teket. Selleks, et menstruatsioon vallanduks, peab keha rasvasisaldus olema vähemalt 17% ning et mensesed regulaarselt käiksid, on vajalik keha rasvasisaldus 22%.

Anoreksia ja buliimia (haigused, mille puhul esineb oma kehast väärettekujutus ja seetõttu keeldutakse toidust või kutsutakse tahtlikult esile oksendamine) puhul on menstruatsiooni puudumine või tsüklihäired sagedased. Näljutamine võib endaga kaasa tuua tõsiseid tervise probleeme, mis kurnavad kogu organismi ja võivad olla isegi eluohtlikud. Menstruatsioonide vallandamiseks ja normaliseeumiseks on vajalik uuesti korralikult sööma hakkamine. Sageli vajab see jõupingutusi ning pikemaajalist psühhiaatrilist abi.

Intensiivse spordiga tegelemise korral esineb sarnaselt eelnevaga menstruatsioonitsüklihäireid ja menstruatsioonide puudumist. Intensiivse spordiga tegelejatel hilineb menstruatsiooni algus kesmiselt 2,3 aastat.

Menstruatsiooni võivad edasi lükata ka kesknärvi süsteemi toimivad ravimid, heroiin .

Primaarset amenorröad võivad põhjustada suguelundite väärarengud. Näiteks munasarjade puudumine või osaline ja puudulik areng, millest ei piisa normaalse menstruatsioonitsükli käivitamiseks. Võib puududa emakas või tupp. Võib esineda ka ilma avata neitsinahk, mille tõttu menstruaalveri ei pääse välja ja tekitab lisaks paisuvalusid.

Harvemini on põhjuseks testikulaarne feminisatsioon . s.t. tegemist on tegelikult meessoost isikuga, kelle organism ei reageeri meessuguhormoonidele ja sellest tulenevalt areneb naisele omane välimus. Naisele omased sisemised suguelundid puuduvad.

Menstruatsiooni puudumise põhjus võib olla seotud teiste sisenõristusnäärmete (endokrinoloogiliste) haigustega, nt. neerupealiste ja kilpnäärme haigustega.

 

Sümptomid ehk avaldumine

Primaarse amenorröa puhul menstruatsiooni pole kunagi esinenud .

Sageli puuduvad ka sekundaarsed sootunnused ( rinnanäärmeteareng, karvastikukasv häbeme piirkoda ja kaenlaalusi, naiselikud kehavormid).

 

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Primaarse amenorröaga on tegemist kui 16.-18. eluaastaks puudub menstruatsioon. Põhjust võib vajalik olla varem selgitada kui 14.-16. eluaastaks lisaks menstruatsioonidele puuduvad sekundaarsed sootunnused.

Diagnoosi hüpoteesist lähtuvalt võidakse teha erinevaid uuringuid.

Ultraheli uuringuga saab läbi kõhukatete hinnata sisemisi suguelundeid. Verest määratakse vajadusel erinevate hormoonide taset.

Aju kasvajate välistamiseks võib olla vajalik teha röntgenpilt või kompuutertomografiline ülesvõte peast.

Mõnikord osutub vajalikuks kromosoomide uuring. Diagnostiline laparoskoopia ehk kõhuõõnesisene vaatlus aitab diagnoosi täpsustada.

 

Ravivõimalused

Ravi sõltub põhjusest. Kui tegemist on perekonniti hiljem algava menstruatsiooni algusega, siis tuleb lihtsalt oodata.

Tõsisemate põhjuste puhul, mille korral esineb naissuguhormoonide vaegus, on vajalik hormoonasendusravi sekundaarsete sootunnuste väljaarendamiseks, samuti luuhõrenemise ja südame-veresoonkonnahaiguste vältimiseks. Raviga saavutatakse regulaarsed mensesed.

Neitsinaha sulguse või tupe osalise või täieliku sulguse või puudumise puhul on ravi kirurgiline.

 

Prognoos

Sõltub põhjusest.

Kui tegemist ei ole kromosoomianomaalia või sisemiste naissuguelundite puudumisega on võimalik rasestuda ja järglasi saada.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik