.jpg)
Paget disease (ingl.k.)
Selgitus
Pageti tõbi on luurakkude krooniline haigus, mille tulemusena normaalne luukude asendub kohati pehme luutaolise massiga.
Ülevaade
Umbes 3-4 % üle 55 aasta vanustest isikutest esineb Pageti tõbi, üle 80 aastastel on esinemissagedus 10%. Meestel sagedamini kui naistel.
Haaratud on skeletisüsteem: sagedamini vaagnaluud, reieluu, sääreluu, koljuluud ja lülisammas.
Haigus on levinud Euroopas, Austraalias ning Uus Meremaal.
Arvatakse, et haigust võib põhjustada viirus. Teadmata protsessi tulemusena aktiveeritakse ühte organismi ensüümi, mille tulemusena luurakud hakkavad moodustama ebanormaalset luukude.
Pageti tõve korral luurakkude aktiivsus muutub ja selle tulemusena hakkavad luudes tekkima vohandid.
Isoleeritud aladel kujuneb luuhõrenemine ehk osteoprooos, mis on põhjustatud luud lagundavate rakkude üliaktiivsusest.
Sümptomid ehk avaldumine
Pageti tõbi võib kulgeda asümptomaatiliselt ehk haigusilminguteta.
Probleemiks võib olla ebamäärane valu kahjustatud piirkondades. Kui hagus haarab lülisamba, võib põhjustada valusid, mis on iseloomulikud närvijuure pitsumisele ehk nn. närvivalu (radikuliit). Valud kiirguvad mööda närvitüve kulgu jäsemesse.
Koljuluude haigestumise korral võib tekkida peavalu. Pageti tõbi võib põhjustada ka pulsi kiirenemist ehk südamepekslemist.
Raskel juhul võib tekkida luumurd, mis on põhjustatud lokaalsest ehk paiksest luuhõrenemisest. Luumurd võib tekkida kui on haaratud lülisammas, reieluu, sääreluu või vaagen. Iseloomulik võib olla see, et luumurd tekib ilma olulise traumata.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Esmaseks uuringuks on röntgenülesvõte probleemi valmistavast piirkonnast. Edasised uuringud aitavad diagnoosi kinnitada. Nendeks on luu stsintigraafia, mille abil saab määrata kas haigus paikneb veel kuskil skeletisüsteemis.
Veeniverest ja uriinist määratakse luuhaigusele iseloomulikud analüüsid. Diagnoosi lõpliku vastuse annab histoloogia ehk luurakkude mikroskoopiline uuring.
Ravivõimalused
Kasutatakse tablettravi (preparaadid, mis kuuluvad bifosfonaatide gruppi) ja kaltsitoniini. Valude leevendamiseks sobivad põletikuvastased ravimid (ibuprofen).
Luumrru korral rakendatakse ravi vastavalt murru tüübile. Kujunenud moondava liigesekõhre haiguse korral kaugele arenenud juhul tehakse liigese proteesimine.
Prognoos
Raviga on haigust võimalik pidurdada ja vaevusi leevendada. Alati ei pruugi paranemine olla täielik.
Kasutatud kirjandus:
Wheeless´ Textbook o Orthopaedics
Terry S. Canale Campell´s Operative Orthopaedics
Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern
