.jpg)
Epistaxis (ld.k)
Nosebleed (ingl.k)
Ülevaade
Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel, tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Kuna ninalimaskesta all on väga palju veresooni, siis võib kergesti tekkida verejooks ninast. Kõige sagedasem ongi ninavaheseina eesosas olevast veresoontevõrgustikust lähtuv verejooks. Sageli on põhjuseks tagasihoidlik vigastus või nohu korral tekkiv nina ärritus ja tugev nuuskamine.
Raskemini peatuv verejooks tekib nina tagaosast (sagedamini vanematel inimestel), mille puhul verekaotus on tavaliselt suurem ja veri valgub nina tagumise osa kaudu neelu.
Enamasti on ninavarejooks ohutu ja peatub kiiresti, aga ninaverejooks võib olla ka mõne haiguse sümptom või põhjustab suurt verekaotust ning seda ei õnnestu peatada, sellistel juhtudel on vajalik arstiabi.
Sagedasemad põhjused
Ninalimaskesta kuivus
Vigastused: nina "nokkimine", löök vastu nina, ninaluumurd, koljuluude murd
Ülemiste hingamisteede infektsiooniga kaasnev nohu
Veritsust soodustavate ravimite kasutamine (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid näiteks aspiriin ning antikoagulandid, mida kasutatakse vere hüübivuse vähendamiseks)
Ninalimaskesta kuivatavate ravimite kasutamine
Kõrge vererõhk
Allergia
Ninalimaskesta ärritavate keemiliste ainete aurud
Ninna tõmmatavate narkootikumide tarvitamine
Alkoholi liigtarvitamine
Haruldasemad põhjused
Vere hüübimissüsteemi häired
Verehaigused (verevähk)
Lastel võõrkeha ninas
Vanematel inimestel kasvaja ninas või ninakõrvalkoobastes (ühepoolne vereeritus)
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaadatakse ninapeeglitega ninna, et teha kindlaks verejooksu lähtekoht (ninavaheseina eesosa verejooksu korral saab seda kohta veritsuse kordumise ära hoidmiseks keemilise ainega kõrvetada). Kui verejooks on olnud väga rohke, siis tehakse mõnikord vereanalüüs, et hinnata verekaotuse suurust.
Üsna sage ninaverejooksu põhjus täiskasvanutel on vererõhu tõus ja seetõttu mõõdetakse vererõhku.
Mõne muu haiguse kahtluse korral (rohked või sagenevad ninaverejooksud, kaasuvad vaevused) tehakse erinevaid uuringuid põhjustava haiguse kindlaks tegemiseks (näiteks vere hüübimissüsteemi seisundit hinnata võimaldavad analüüsid).
Koduse ravi võimalused
Ninaverejooksu korral on soovitav olla istuvas asendis ja kallutada pead veidi ettepoole (kui kallutada pead tahapoole, siis hakkab veri valguma ninaneelu), suhu valgunud veri sülitada välja. Ninas olevad suured vereklimbid nuusata välja (see võib küll esmalt põhjustada isegi verejooksu tugevnemist), kohe seejärel vajutada sõõrmed pöidla ja nimetissõrme abil kinni ning hoida sedasi vähemalt 10 minutit järjest. Kui verejooks jätkub hoida veel 10 minutit.
Enamasti peatub verejooks 10-30 minuti jooksul. Verejooksu peatumise hõlbustamiseks võib samal ajal hoida ninajuurel või kuklal jääkotti.
Peale verejooksu peatumist võib limaskestale ettevaatlikult määrida veidi kuivamist vältivat vaseliini. Soovitav on olla paari tunni jooksul rahulikult, vältida tugevat nuuskamist ja kehalist pingutamist.
Arsti poole pöörduda, kui:
rohke verejooks ei peatu või hakkab tekkima minestustunne, nõrkus või segasus
verejooks tekib peale peatraumat, sest ninaverejooks võib olla koljuluudemurru sümptom
ninaverejooksud esinevad tihti või esinemissagedus tõuseb ja verejooksud muuruvad rasekemaks.
Kasutatud kirjandus:
Therapia fennica 1991
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995
