.jpg)
Molluscum contagiosum (lad. k)
Molluscum contagiosum (ingl. k)
Seletus
Nakkuslik mollusk on viirushaigus, mis levib kokkupuutel haige inimesega ja väljendub nahale tekkivate valutute sõlmekestena.
Ülevaade
Nakkuslik mollusk on levinud kogu maailmas, peamiselt kuni 15-aastastel. Eriti kõrge on esinemissagedus Uus-Ginea ja Aafrika lastel. Andmed esinemissageduse kohta Eestis puuduvad. Nakkus on tuntud ainult inimestel.
Üliharva esineb nakkuslikku molluskit imikutel, kuna rinnapiimaga saab imik emalt kaitsekehad. Haigus on ajapikku ise paranev, kuid nakkusohu tõttu siiski ravitakse.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Nakkuslikkke molluskeid põhjustab viirus, mis tungib naharakkudesse. Viiruse toimel häirub rakkude normaalne kasvamine, mille tagajärjeks ongi omapäraste molluskumkehakeste teke.
Nakatumine toimub kas otsese kontakti teel või nakatatud esemete, ka nahavigastuste kaudu. Viiruse levikut soodustavad üleasustatus, napp riietus, halvad hügieenitingimused.
Puberteedijärgses ja täiskasvanueas omandatakse haigus tavaliselt seksuaalsel teel. Nakkus kandub edasi ka vee vahendusel, mistõttu on sagedased koolilaste haigestumised seoses ujumisbasseinide külastamisega.
Sümptomid ehk avaldumine
Inkubatsiooni periood ehk nakkuse saamise ja selle avaldumise vaheline aeg on pikk, kestab 14 päeva kuni 6 kuud.
Klassikalisel juhul tekivad nahale pärlmuttervalged, lihavärvi või kollased läikivad, poolkerajad kindlapiirilised sõlmekesed, mis on valutud ja ei põhjusta vaevusi.
Sõlmekesed suurenevad aeglaselt oma mõõtmetelt, omandades 6-12 nädalaga 5-10 mm läbimõõdu. Nende keskossa tekib nabajas sissetõmme. Üksikult paiknedes võib nende läbimõõt olla suurem kui 1 cm.
Lööve esineb kaelal, kehatüvel, kaenlaaukude ümbruses, kätel-jalgadel, päraku ja genitaalide ümbruses. Harva esinevad sõlmekesed juustega kaetud peanahal, huultel, suu limaskestal. Kunagi ei esine neid peopesades ja jalataldadel. Genitaalide ümbruses võib lööve niiskuse tõttu muutuda põletikuliseks ja haavanduda.
Allergilist dermatiiti põdevatel lastel tekivad molluskid piirkonda, kus eelnevalt esines allergiline lööve. Neil võivad haiguskolded muutuda ekseemi ehk nahapõletiku laadseks. Haigust võib raskendada kahjustatud nahale lisanduv mädapõletik.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Haigust diagnoositakse enamikul juhtudel sümptomite alusel, pöörates tähelepanu sõlmekeste välimusele – värvus, kuju, nabajas sissetõmme. Kui ainult sümptomite alusel jääb diagnoos ebaselgeks, on täpne diagnoosimine võimalik naha biopsia ehk koetükikese mikroskoopilisel uurimisel.
Veeniverest uuritakse spetsiifiliste viirusevastaste antikehade olemasolu.
Kuna molluski sisaldises on rohkelt viirusosakesi, saab sõlmekestest pigistatud vedelikust uurida viiruse DNA-d ehk tema geneetilisi omadusi.
Ravivõimalused
Edukaks raviks on oluline kõik sõlmekesed kui nakkusallikad eemaldada. Kasutatakse krüo- ehk külmutusteraapiat, diatermiat ehk kõrgsageduslikku vahelduvvoolu, mis mõlemad seisnevad molluski hävitamises. Samuti kasutatakse molluski eemaldamist laseriga. Paikse tuimestuse all võidakse ka sõlmekeste sisu välja pigistada. Ravitud sõlmekese põhja peitsitakse joodi, hõbenitraadi või mõne muu kuivatava ja desinfitseeriva ainega.
Haiguse ajal tuleb vältida ühiskondlike duširuumide, ujumisbasseinide külastamist, ühiste spordivahendite, käterätikute jms. kasutamist.
Prognoos
Nakkuslik mollusk on iseparanev haigus, mida nakkusohu tõttu tuleb siiski ravida. Ravimata jätmisel võib viirus organismi püsima jääda aastateks, põhjustades üha uute sõlmekeste teket. Enamasti toimub nende taandareng 6-9 kuu vältel, s.t. ka seda, et inimene on kogu selle aja nakkusohtlik.
Ennetamine
Ennetamiseks on vaja vältida kokkupuudet inimesega, kellel esineb nakkuslik mollusk.
Kasutatud kirjandus:
H. Silm jt. „Viirusinfektsioonid, reaktiivsed erüteemid, villilised dermatoosid“, 1998
„Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat“,1998
„The Merck Manual“, 1992
Behrman „Nelson Textbook of Pediatrics“, 1992
