Haigused

Polypus coli (ld.k)
Colorectal polyps (ingl.k)

Seletus
Jämesoole polüüp on varrega limaskestakasvaja, mis ulatub jämesoole seinalt soole valendikku.

Ülevaade
Jämesooles esineb polüüpe sageli. Enamus polüüpidest on healoomulised, aga teatud liikide puhul on ka pahaloomulisuse oht.
Polüübid võivad põhjustada veritsust või kõhuvalu, tavaliselt aga kaebused puuduvad.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Polüübid tekivad koe vohamise tagajärjel. Polüübi iseloom ja tähendus sõltub tema koelisest ehitusest.
Polüübid võivad olla hüperplastilised ehk soole limaskesta paksenemisest tekkinud, kasvajalised (healoomulised või pahaloomulised) või põletikulised (nn. „pseudopolüübid“, mis esinevad põletikulise soolehaiguse puhul). Polüüpe on üsna erineva kuju ja suurusega, nad esinevad üksikult või massiliselt ja kogu jämesoole ulatuses.

Kui polüüpe on palju, siis nimetatakse seisundit polüpoosiks. Polüpoosid on pärilikud haigused (Gardneri sündroom, Peutz-Jeghersi sündroom ja perekondlik adenomatoosne polüpoos). Perekondliku adenomatoosse polüpoosi puhul on väga suur jämesoole vähkkasvaja tekkimise oht.
Vähkkasvaja tekkimise oht on ka üksikult esinevate adenomatoossete polüüpide korral. Vähkkasvaja tekkimise risk on väike pisikeste (alla 1 cm) polüüpide puhul ning peenikese varre ehk jalaga polüüpide puhul.

Sümptomid ehk avaldumine

Polüübid ei põhjusta sageli mingisuguseid vaevusi ja avastatakse tihti juhuslikult kas jämesoole kontrastuuringu või kolonoskoopia ehk sondiga uuringu käigus.
Polüübid võivad põhjustada veritsust ja soole spasme ehk valulikke kokkutõmbeid ning ka kõhuvalu. Kui verekaotus polüüpide tõttu on suur, siis tekib aneemia ehk kehvveresus ning sellega seotud nõrkus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Jämesoole kontrastuuring ehk irrigoskoopia, sondiuuring ehk kolonoskoopia ja pärasoole peegeluuring ehk rektoskoopia võimaldavad polüüpe leida.
Kolonoskoopia käigus saab polüüpe ka eemaldada.
Pärasooles olevad polüübid on tuntavad päraku kaudu sõrmega katsudes ehk rektaalsel uuringul.
Eemaldatud polüüpe uuritakse koelise ehituse määramiseks histoloogiliselt (mikroskoobiga).
Veritsuse kindlaks tegemiseks määratakse vere olemasolu väljaheites ja verekaotuse suuruse hindamiseks tehakse vereanalüüs.

Perekondliku adenomatoosse polüpoosi esinemise korral uuritakse haiguse kindlakstegemiseks ka pereliikmeid.

Ravivõimalused

Väikeste healoomuliste polüüpide eemaldamine ei ole vajalik. Selliste polüüpide jälgimiseks tehakse umbes 3 aasta pärast kontrolluuring.
Jämesoolepolüübid, mille läbimõõt on suurem, kui 1 cm ja mille välimus viitab pahaloomulisuse võimalikkusele, tuleb eemaldada. Tavaliselt tehakse seda kolonoskoopia käigus. 
Kõrge pahaloomulisusega polüüpide korral võib ola vajalik jämesoole osaline või täielik eemaldamine operatsioonil.

Prognoos

Valdava osa jämesoole polüüpide puhul on vähkkasvaja tekkimise risk väike. Polüüpide esinemise korral tuleb nende jälgimiseks teha kontrolluuringuid.

Ennetamine

Polüüpide tekkimist ei ole võimalik ennetada.

 

Tagasi haiguste nimekirja