Fascitis eosinophilicus (ld.k)
Diffuse fascitis (ingl.k)
ka eosinofiilne fastsiit
Selgitus
Eosinofiilne fastsiit on sümmeetriline, valulik naha paistetus ja põletik, mis haarab käsi ja jalgu.
Ülevaade
Haigus kujutab endast sidekoe süsteemset haigust, mis kulgeb naha ja nahaaluse koe, sügavate lihastening lihaskilede ehk fastsiate kahjustusega.
Haigus on haruldane, haigestuvad rohkem keskeas mehed. Haigust on veel leitud ka lastelt ja vanematelt inimestelt.
Haiguse tekkepõhjus on teadmata.
Eosinofiilid on üks liik vererakke, mis antud haiguse korral tungivad lihaseid ümbritsevatesse kiledesse ehk fastsiatesse.
Provotseerivateks teguriteks peetakse külmetusi, füüsilist ülepingutust, ületreeningut ja traumasid.
Soodustavaks võib olla ka geneetiline ehk pärilik eelsoodumus.
Sümptomid ehk avaldumine
Algsed haigustunnused on valu, paistetus ja nahapõletik.
Nahk kahjustatud kohtades muutub tihkeks, väljavenitatuks ja läikivaks.
Jäsemete sirutuspindadel muutub nahk apelsinikoore sarnaseks, tekivad tursed.
Jäsemete liikumine on häiritud.
Liigesed ei ole muutunud, kuid kaebusteks on sageli liigesvalud.
Sageli esineb lihaste valulikkust ja nõrkust.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Olulise osa diagnoosist annab vereproov, kus on suurenenud eosinofiilide arv.
Nahast võetakse proovitükk ehk biopsia, mida uuritakse mikroskoobiga.
Ravivõimalused
Ravi on pikaajaline ja kestab aastaid. Kasutatakse põhiliselt hormoonravi (prednisoloon).
Prognoos
Pikaajaline prognoos on teadmata. Kuigi ravi on pikk on eosinofiilse fastsiidi kulg ise limiteeruv ja tavaliselt ilma komplikatsioonideta.
Ennetamine
Kuna haiguse tekkepõhjused on teadmata, on soovitav hoiduda haigust provotseerivatest faktoritest.