.jpg)
Diphteria (ld.k)
Diphtery (ingl.k)
Selgitus
Äge nakkushaigus, mis kahjustab peamiselt hingamisteid ning mida põhjustab bakter Corynebacterium diphtheriae.
Ülevaade
Difteeria levib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu.
Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik kõriturse.
Samuti on iseloomulikud südame ja närvisüsteemi kahjustused difteeriatekitaja poolt toodetud mürkainete tõttu.
Difteeriat saab vältida vaktsineerimisega.
Osa difteeriatekitajaid toodavad mürkainet ehk toksiini, mis muudab haiguse kulu tunduvalt raskemaks.
Difteeriatekitaja satub organismi hingamisteede kaudu.
Bakteri sissetungimiskoha ümber tekib punetus ja turse, ning kui ta toodab ka toksiini, siis võib tekkida nahakärbus. Erituma hakkab mädasegust vedelikku ning selle hangumisel tekib kurku membraani ehk kilet meenutav moodustis.
Difteeriatoksiin mõjub kogu organismile, mille tulemusena võivad rakud ka hukkuda. Võib tekkida põletik peamiselt südamelihases või närvides, aga ka teistes elundites (neerudes, neerupealistes ja maksas).
Difteeria poolt tekitatud südamelihase põletiku tüsistuseks võib olla krooniline südamepuudulikkus. Närvikahjustused on enamasti mööduvad.
Sümptomid ehk avaldumine
Difteeria esineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas.
Haigus algab palavikuga (38-40C) ning katulise mandlipõletikuga (kurgumandlitel on näha kollakashalli kile). Kui kile tekib väga suurele alale, võib kujuneda hingamisteede sulgus.
Kaasuvana esineb kurguvalu, lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Hääl võib muutuda kähedaks ning hingamine vilistavaks (raskeks).
Difteeria on raske haigus, mis võib põhjustada ka mitmesuguseid tüsistusi, mis omakorda muudavad haiguspilti: südamekahjustus avaldub 1-3 nädalat ja pehmesuulae lihaste halvatus 3 nädalat kuni 3 kuud pärast haiguse algust. Rasketel juhtudel võivad need tüsistused tekkida ka kiiremini.
Lastel võib katu tõttu tekkida ka hingamisteede sulgus, mis kiire esmaabi puudumisel võib lõppeda surmaga.
Umbes pooltel juhtudel võib tüsistusena tekkida ka kopsupõletik. Harvem võib tekkida neerupuudulikkus, ajupõletik, ajuinfarkt.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnostikas on väga oluline haiguse tekke täpne kirjeldus, samuti haiguspilt ise. Angiinist eristab difteeriat iseloomulik kile.
Ninaneelust võetakse vatipulgaga analüüs, millest määratakse difteeriatekitaja olemasolu.
Difteeriat on võimalik diagnoosida ka vereproovist antikehi ehk vastuaineid määrates.
Ravivõimalused
Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas.
Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin.
Lisaks kasutatakse ravi antibiootikumidega.
Kindlasti uuritakse kõiki haigestunud inimese lähikondseid, kes on temaga kokku puutunud viimase 7 ööpäeva jooksul.
Prognoos
Enamasti tekib difteeria neil, kes ei ole vaktsineeritud.
Ravi toimel kurku tekkinud kile taandub ning kurguvalu ja hingamistakistus kaovad.
Halvatus kestab nädalast ühe kuuni ning seisund taastub pikkamisi, hiljemalt poole aasta möödudes.
Raskeim ja kõige enam surmaga lõppev tüsistus on kile levimine kõrri ja sealt bronhidesse.
Kõige suurem suremus on vanurite ja laste seas, samuti neil, kel haigus algas väga ägedalt, ning alkohoolikute seas.
Ennetamine
Difteeria ennetamiseks on kasutusel vaktsiin.
Vahel võib aga haigestuda ka vaktsineeritud inimene, kuid sel juhul on tema haiguse kulg kerge.
Eestis vaktsineeritakse difteeria vastu kõiki lapsi, kellel vaktsineerimine pole vastunäidustatud.
