.jpg)
Dysplasia bronchopulmonaris (ld.k)
Bronchopulmonary dysplasia (ingl.k)
Seletus
Bronhopulmonaalne düsplaasia (BPD) on vastsündinute kopsuhaigus, mis tekib hingamishäirete sündroomi (IRDS) järgselt.
Ülevaade
Bronhopulmonaalne düsplaasia on krooniline kopsuhaigus, mis tekib vastsündinute hingamishäirete sündroomi (IRDS) tõttu kasutatud kunstliku ventilatsiooni ehk hingamisaparaadi pikaajalise kasutamise tagajärjel. Haigus esineb valdavalt enneaegsetel lastel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Bronhopulmonaalne düsplaasia on haigus, mis tekib haigetel vastsündinutel, peamislt enneaegsetel lastel (sündinud ennem 37. rasedusnädalat), kellel on tekkinud äge kopsuhaigus - hingamishäirete sündroom (IRDS), mille tõttu nad vajavad pikaaegset kõrge kontsentratsioonilise hapnikuga kunstlikku hingamist.
BPD areneb nelja nädala jooksul peale sündi. Kopsukahjustust põhjustavad mehhaanilise ventilatsiooni korral tekkiv kõrge rõhk, mis venitab kopsukoe välja (barotrauma) ja hapnikravi (toksilise toimega hapnikuosakesed ehk vabad radikaalid).
Haigus esineb sagedamini enneaegsetel lastel, kelle kopsud on ebaküpsed (neil esineb kopsuvõide ehk surfaktandi puudulikkus), põhjuseks on hingamispuudulikkust tekitavad haigused: hingamisteede infektsioonid, kaasasündinud südamerikked ja teised rasked haigused.
Kahjustuse tagajärjel tekib kopsukoe armistumine ja osaline kokkulangemine ning muutused bronhide seintes, see takistab gaasivahetust kopsus ja vere hapnikusisaldus langeb. Samal ajal toimub kopsudes paranemisprotsess.
Sümptomid ehk avaldumine
BPD puhul ei ole laps võimeline hingama ilma lisahapnikuta ja hingamisaparaadita, ta hingeldab, hingamine on raske ja nahk võib olla sinakas.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
BPD diagnoositakse, kui hingamishäirete sündroomi tõttu pikaaegset hapnikravi või mehhaanilist ventilatsiooni vajav vastsündinu ei suuda iseseisvalt ilma aparaadi abita ja lisahapnikuta hingata ning kopsu röntgenülesvõttel on sellele haigusele iseloomulikud muutused.
Ravivõimalused
Spetsiifiline ravi puudub. Kopsud paranevad aja jooksul.
Ravi on toetav ja sümptomeid leevendav, toimub intensiivravipalatis. Väga oluline on ka hilisem kodune ravi ja järelhooldus.
Haiglas jätkatakse kunstliku ventilatsiooni ja hapnikraviga, et tagada piisav vere hapnikusisaldus ning last püütakse tasapisi hingamisaparaadist võõrutada.
Kasutatakse bronhe laiendavaid ravimeid, kortikosteroide ja vajadusel antibiootikume.
Paranemiseks on vajalik kalaoririkas toit, last toidetakse suu kaudu, läbi peenikese toru ehk sondi või veenisiseselt.
Vedelikku ei tohi kopsuturse ohu tõttu olla liiga palju ning seetõttu jägitakse vedelikutasakaalu, piiratakse vedeliku tarbimist ning kasutatakse vajadusel vedeliku väljumist soodustavaid diureetikume.
Hingamisteedest röga väljumise soodustamiseks tehakse füsioteraapiat.
Kodus võib olla vajalik bronhe lõõgastava ja kortikosteroidravi jätkamine.
Vajalik on edaspidine regulaarne arstlik jälgimine.
Prognoos
Haiguse raske vormi puhul ei ole ravi alati tulemuslik.
Paljudel juhtudel on prognoos hea, aja jooksul võib toimuda täielik paranemine, aga probleemid kopsufunktsiooni osas võivad jääda ka püsima. Esimestel eluaatate jooksul esineb sagedamini hingamisteede infektsioone ning astma tekkimise risk on suurenenud.
Ennetamine
Haiguse ennetamine ei ole otseselt võimalik. Kunstlikust ventilatsioonist ja hapnikravist võimalikult kiire võõrutamine vähendab BPD tekkimise riski.
BPD tüsistuste ja hingamisteede infektsioonide vältimiseks hoiduda kokkupuutest hingamisteede ja teisi nakkusi põdevate haigetega ning kindlasti vältida lapse passiivset suitsetamist.
