Haigused

ka emaka endometrioos
Adenomyosis (lad.k)
Adenomyosis (ingl.k)

Seletus

Emaka ühtlast suurenemist põhjustav haigus, kus endomeetriumi kude e. emaka limaskest sopistub saarekestena emaka paksenenud lihaskesta vahele. (vt. adenomüoom )

Ülevaade
Emaka muutunud ehituse - suurenenud limaskesta pinna ja ebanormaalse lihaskesta - tõttu on menstruatsiooniaegsed emaka kokkutõmbed, mis aitavad väljutada vananenud limaskesta ja verd, häiritud. Seetõttu võib menstruatsiooni ajal esineda suuremat vereeritust ja valu. Suurel osal naistest adenomüoos vaevusi ei põhjusta, sellisel juhul ei ole ka ravi vajalik, kuna haigus taandub menopausis iseenesest.

Emaka - suurenenud limaskesta pinna ja ebanormaalse lihaskesta - tõttu on , mis aitavad väljutada vananenud limaskesta ja verd, . Seetõttu võib menstruatsiooni ajal esineda suuremat vereeritust ja valu. Suurel osal naistest adenomüoos vaevusi ei põhjusta, sellisel juhul ei ole ka ravi vajalik, kuna haigus taandub menopausis iseenesest.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Adenomüoosi põhjust täpselt ei teata. Arvatakse, et haiguse tekkel on oma osa hormonaalsetel ja rakkude kasvu stimuleerivatel bioaktiivsetel faktoritel.
Emaka limaskest sopistub saarekestena lihaskesta vahele. Lihaskest on paks ja emakas seetõttu ühtlaselt kerakujuliselt suurenenud.
Valusid põhjustavad suurenenud emakalimaskesta poolt toodetavad ained- prostaglandiinid, mida emaka suurenenud pinna tõttu on ka rohkem kui tavaliselt. Prostaglandiinid põhjustavad normaalseid emaka kokkutõmbeid. Liigse prostaglandiinide hulga tõttu on emaka kokkutõmbed liiga tugevad ja koordineerimata, mis tingib emaka verevarustushäireid ja sellest tulenevat tugevat valu.
Kuna emakaõõs on suurenenud ja lihaskest on läbiimmutatud endomeetriumi saartekeste poolt, siis lihaskokkutõmmete efektiivsus on langenud ning menstruaalvere väljutamine võtab kauem aega kui tavaliselt, kokkuvõttes tingib see verejooksu.
Mittesünnitanutel esineb haigust harva. Sagedamini on endometrioos paljusünnitanud naiste probleem. 35-50 aastastest naistest võib 15 % olla adenomüootilisi emaka muutusi, kuid kõigil ei pruugi kaebusi esineda.

 

Sümptomid ehk avaldumine

Adenomüoos avaldub tavaliselt suurenenud verehulgaga ning valulike kauakestvate menstruatsioonide näol (menorraagia ja düsmenorröa). Võib esineda vahekorraaegne valulikkus ja raskustunne.
Varasemad menstruatsioonid võivad olla probleemideta.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Adenomüoosi diagnoositakse tavaliselt kaebuste ja günekoloogilise läbivaatuse põhjal. Emakas on katsudes suurenud, tihke ja valulik.
Adenomüoosi muutusi võib kindlaks teha ka tupekaudse ultraheli uuringuga või hüsteroskoopial (emakasisene vaatlus) võetud koetüki alusel.
Siiski sageli lõplik diagnoos selgub alles väljaopereeritud emaka mikroskoopilise uurimisega.

Ravivõimalused

Raskete kaebuste esinemisel võib olla vajalik operatiivne emaka eemaldamine.
Hormooni sisaldavate tablettide toime on tagasihoidlikum ja kasutatakse kergemate haigusjuhtude korral.
Abi võib saada prostaglandiinide tootmist pärssivate valuvaigistavate tablettide tarvitamisest (nt. Ibuprofeen, tolfenaamhape jt.)

Ennetamine

Kuna haiguse põhjust ei tunta, ei osata ka seda ära hoida.

Prognoos

Ebameeldivate kaebuste tõttu võib häirida elukvaliteeti.
Menopausi jõudes taandub haigus iseenesest.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik

 

 

 

Tagasi haiguste nimekirja