Haigused

ka mädakolle
Abscessus (ld.k)
Abscess (ingl.k)

Seletus
Abstsess on piirdunud mädakolle.

Ülevaade
Abstsessiks nimetatakse koes või elundis olevat mädakogumit, mida iseloomustab asjaolu, et kahjustatud koepiirkond on tervest eraldatud sidekoelise kihnu ehk kapsliga.
Abstsess kui mädapõletik põhjustab valu ning palavikku, haigusilmingud olenevad sellest, millisesse keha piirkonda abstsess on tekkinud.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Abstsess tekib tavaliselt bakteritest tingitud põletiku ehk infektsiooni tagajärjel. Kahjustav bakter pääseb koesse või elundisse vigastuse, hingamiseteede või soole kaudu ning vere või lümfi teel levides.

Bakterid paljunevad ja kahjustavad kudesid, tekib abstsess, mis koosneb põletikurakkudest (vere valgelibled), bakteritest ja hävinud kudedest moodustunud mädast ja seda ümbritsevast kapslist, mis takistab mädaniku levimist. Kui põletik levib abstsessist verre, võib tekkida sepsis ehk veremürgitus.

Abstsess võib kujuneda erinevatesse kohtadesse: näiteks naha alla, rinnanäärmesse, kõhukoopasse, maksa, kopsu, ajju jne.
Abstsessi põhjustavad sagedamini bakterid (stafülokokk, streptokokk ja soolekepikesed), aga ka seened ja algloomad
Abstsessi tekkimist soodustavad organismis olevad võõrkehad, traumad, verevarustuse halvenemine ning organismi üldise vastupanuvõime langus teiste haiguste, näiteks diabeedi korral.

Sümptomid ehk avaldumine

Abstsess avaldub sõltuvalt asukohast erinevalt. Tüüpilised vaevused on valu ja palavik.
Nahaalune abstsess põhjustab naha punetust, turset ning valulikkust, sügaval asuv abstsess perioodilist palavikku, üldist nõrkust ja kaalulangust.
Abstsess võib avalduda ka vastava elundi töö häirena.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Abstsessi saab kindlaks teha ultraheliuuringu abil ning sageli punkteeritakse ehk torgatakse abstsessi ultraheliuuringu käigus õõnesnõelaga ning saadav mäda kinnitab diagnoosi.
Sügaval asuva abstsessi leidmiseks kasutatakse ka teisi piltdiagnostika meetodeid nagu kompuutertomograafia, magnettomograafia või isotoopuuring.
Abstsessist saadud mäda uuritakse mikrobioloogiliselt seda tekitaba bakteri määramiseks.

Ravivõimalused

Abstsessi raviks on mäda eemaldamine kirurgiliselt või ultraheliuuringu käigus läbi naha abstsessi viidud toru ehk dreeni kaudu. Dreen jäetakse mäda väljumise ja paranemise soodustamiseks sageli mõneks ajaks abstsessikoopasse.
Lisaks kasutatakse vastavalt infektsioonitekitajale antibiootikume.

Prognoos

Prognoos sõltub abstsessi asukohast ja on enamasti raviga hea.

Ennetamine

Ennetamine ei ole alati võimalik. Nahaaluste abstsesside vältimiseks hoida nahavigastused puhtana ja kuivana, et ära hoida infektsiooni tekkimist.

 

Tagasi haiguste nimekirja