Uudised

Kevadel paiskub linnatänavatelt lendu suurtes kogustes tervisele kahjulikku saastet ja tolmu, mis on ohtlik eelkõige hingamisteedele ning võib lühendada koguni meie eluiga. Mis linnaõhku saastab ning kuidas seda puhtamana hoida?

Ehkki Eestis on õhukvaliteet üldiselt hea, halveneb kevadel linnaõhu kvaliteet märgatavalt. Õhuseire andmetel on varakevadel linnaõhu reostuse kontsentratsioon 15-20 korda kõrgem kui keskmiselt. Tänavatel hakkab lendlema peen tolm, mille on tekitanud kuudepikkune naastrehvide kasutamine ja asfaldi hõõrdumine. Oma panuse linnaõhu saastele annavad ka suurtööstused ja eluasemete küttesüsteemid, vale puhastustehnika, aiajäätmete põletamine ja suitsetamine.

Linnaõhk sisaldab mürgiseid peeneid tahkeid osakesi ja vingugaasi, mis tekib põlemisprotsessi tagajärjel. Kui need sisenevad vereringesse ja kehasse, võivad need põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas südamerabandusi, insulte ja kopsuhaigusi. Lisaks suurendab kehva kvaliteediga õhk astma, allergiate ja teiste hingamisteede probleemide esinemissagedust.

Saastaja number 1: sõidukid

Linnas suurimad õhku süsihappegaasi paiskajad on autod, veoautod ja muud sisepõlemismootoriga sõidukid. Kevadtolmu peamine põhjustaja on aga naastrehvid, mida autojuhid on terve talve jooksul kulutanud ning mille peente osakestega tolm ilmade soojenedes tee pinnalt lendu läheb. Soovitav on asendada naastrehvid lamellrehvidega, et tagada linnakeskkonnas puhtam õhk. Mida vähem autosid, seda vähem saastet, seega on soovitav kasutada liiklemiseks võimalusel kas ühistransporti, liikuda jalgsi või jalg- ja tõukerattaga.

Saastaja number 2: vale puhastustehnika

Linnaõhku halvendavad ka hilinenud puhastustööd ja valesti valitud tänavapuhastustehnikad. Näiteks on keelatud kasutada lehepuhureid, mis paiskavad mahakuhjunud tolmu taas õhku, kus see seguneb heitgaaside ja peenosakestega, mis teevad tervisele karuteene. Tolmu kinnipüüdmiseks on parem kasutada niiskeid meetodeid.

Saastaja number 3: kulupõletus

Kevadel meeldib eestlastele aias toimetada ning vana harjumus on põletada lumekooriku alt välja ilmunud kulu. Kulupõletamine tekitab suures hulgas vingugaasi ja ebameeldivat suitsulõhna ning rikub enda ja naabruskonna õhukvaliteeti. Lehti ja puuoksi saab jäätmejaamadesse ära anda, mis on soovituslikum kui ise kulu põletamine.

Saastaja number 4: sigaretisuits

Linnaõhu saastet tekitab ka sigaretisuits. Tubaka põlemisel tekib mitmeid tuhandeid kemikaale, lisaks tõrvale ja vingugaasile eraldub suitsust ka selliseid mürgiseid aineid nagu atsetoon ja butaan. Kõige parem on avalikus ruumis mitte suitsetada või veel parem on suitsetamisest hoopis loobuda. Kel see ei õnnestu, võib valida mõne alternatiivse toote, mis ei põleta tubakat vaid kuumutab seda – sellisel juhul paiskub õhku oluliselt väiksemas koguses kahjulikke keemilisi ühendeid.

Kuidas saame ise linnaõhu kvaliteeti parandada?

1. Asenda naastrehvid talvel lamellrehvidega.
2. Ära sõida autoga, vaid kasuta ühistransporti, jalg- ja tõukeratast ratast või kõnni.
3. Ära põleta aias kulu, vaid vii lehed ja puuoksad jäätmejaama.
4. Ära suitseta sigarette või kasuta suitsuvaba tubaka- või nikotiinitoodet.

Linnatänavatelt paiskub lendu rohkelt saastet ja tolmu, mis on ohtlik tervisele. Igaüks saab oma harjumuste muutmisega linnaõhu kvaliteeti aga parandada. Tuleb oma jalajäljest teadlik olla ja vältida näiteks naastrehve, liikuda jalgsi, mitte kulu põletada ja loobuda suitsetamisest.