ka roheline kae
Glaucoma (lad.k)
Glaucoma (ingl.k)
Seletus
Silmasisese rõhu tõus, mis võib viia nägemisnärvi kahjustuse ja pimedaksjäämiseni.
Ülevaade
Silmasisene rõhk suureneb silmasisese vedeliku ringlusehäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma erinevatele osadele, nägemine halveneb.
Glaukoom üks sagedasemaid pimedaksjäämise põhjuseid üle 40 aastaste inimeste seas.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Silmas toodetakse läbipaistvat vedelikku, mis iirise serva lähedal olevate kanalite kaudu silmast ära voolab. Vedelik tekitab silmas teatud rõhu, mille normaalne tase enamikul inimestest on 12-22 mm Hg. Glaukoomi puhul on vedeliku äravool häiritud ning seetõttu silmasisene rõhk suureneb.
Glaukoomi jagatakse kaheks:
- Avatud nurgaga krooniline glaukoomKõige sagedamini esinev glaukoomi tüüp. Siin on tegemist ealiste muutustega silmas – vedeliku äravoolukanalid sulguvad järk-järgult ning silma siserõhk suureneb. Miks kanalid sulguvad, pole veel teada.
Suurenenud rõhk silmas kahjustab närvirakke, mis kulgevad võrkkestas, kuni need lõpuks hukkuvad. Kõrge rõhk surub ka väikestele võrkkestas kulgevatele veresoontele ja vähendab nendes verevoolu. Nende veresoonte ülesandeks on toita nägemisnärvi ning verevoolu vähenemise tulemusena jääb nägemisnärv toitaineteta ja taandareneb. Kuna võrkkesta närvirakud ja nägemisnärv viivad informatsiooni silmast ajju, siis nende töö häirudes kaob tasapisi ka nägemine.
- Suletud nurgaga glaukoomMõnedel inimestel on iiris pärilikult ebanormaalse kujuga ning iiris blokeerib äkki kõik äravoolukanalid, liikudes kanalite ette, ning silma siserõhk tõuseb väga kiiresti. Vahel võib blokeerijaks olla ka silmasisene kunstlääts.
Sümptoomid ehk avaldumine
Avatud nurgaga glaukoom
Järk-järguline nägemise kadu või hägustumine.
Enamasti algab glaukoom üsna märkamatult – selle areng on järk-järguline ning valutu.
Esimesteks sümptoomideks on nägemisväljade ahenemine - nähtav pilt on normaalsest kitsam, justkui vaataks läbi binokli. Nägemine hakkab ähmastuma alles siis, kui glaukoom on juba kaugele arenenud.
Suletud nurgaga glaukoom
Sümptoomideks on äkiline valu ühes näopooles ja silmas, ühepoolne nägemise hägustumine, halod ja kiired valgusallikate ümber. Nägemisteravus väheneb tunduvalt. Vahel võib kaasneda iiveldus ja oksendamine.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Kõige paremini aitavad diagnoosida silmapõhja uuring - seal on näha nägemisnärv, silma siserõhu mõõtmine ja nägemisväljade ulatuse mõõtmine. Need on lihtsad ning efektiivsed meetodid.
Nägemisnärvi saab uurida silmapõhja vaatlemisel. Selleks tilgutatakse silma pupilli laiendavaid tilku ning arst vaatab läbi pupilliava silma.
Silma siserõhku mõõdetakse tonomeetriga - aparaat paiskab silmale õhupahvaku ja mõõdab muutusi õhuvoolus.
Nägemisväljade ulatust mõõdetakse liikuva objekti jälgimisel ühte punkti suunatud pilguga.
Ravivõimalused
Avatud nurgaga glaukoom
Kõige paremad tulemused on võimalikult vara alustatud ravil. Ravi kestab kogu elu ja selle põhimõtteks on alandada silma siserõhku ning hoida seda normaalsel tasemel.
- Silmatilgad – silma tilgutatakse ravimeid, mis avardavad vedeliku äravoolukanaleid, kiirendavad vedeliku eemaldamist silmast ning seega vähendavad silma siserõhku.
- Tabletid - tabletid kas vähendavad vedeliku tootmist silmas või kiirendavad selle äravoolu. Kuna tablettravil on rohkelt kõrvalnähte, kasutatakse seda vaid siis, kui muud meetodid enam ei aita.
- Kirurgiline ravi seisneb selles, et iirise serva tehakse pisikesed avad, mille kaudu vedeliku äravool suureneb. Kuna traditsiooniline operatsioon on ohtlikum, kasutatakse 90% juhtudest lasertehnikat.
Suletud nurgaga glaukoom.
Prognoos
Glaukoomist tekkinud nägemiskahjustus on pöördumatu ning seetõttu on oluline võimalikult varane diagnoosimine ja ravi.
Riskitegurid
On täheldatud, et inimestel, kelle lähisugulaste hulgas on esinenud glaukoomi, on suurem tõenäosus ka ise haigestuda. Suurem risk on ka tugevalt lühinägelikel inimestel ning diabeetikutel.
Ennetamine
Glaukoomi ennetada ei saa, kuid kui seda varakult ravida, on teda võimalik kontrolli all hoida. Glaukoomist põhjustatud nägemise kadu või vähenemist pole võimalik enam taastada. Seetõttu peaksid kõik, kellel on suurem risk glaukoomi tekkeks, käima vähemalt kord aastas silmaarsti kontrollil