Uudised

Uudised

Iga kolmas kahetseb, et ei reageerinud lähisuhtevägivalla kahtlusele
Esmaspäev, 02. mär

Iga viies inimene (22%) Eestis ütleb, et on märganud lähisuhtevägivalla märke sõprade, pereliikmete, naabrite või kolleegide seas, ning veel 16% on seda kahtlustanud, selgub IKEA uuest uuringust. Peaaegu iga kolmas (32%), kes ei reageerinud, ütleb, et kahetseb seda hiljem.

Nendest, kes märkasid vägivalla märke, reageeris ligi 40% mingil viisil ega kahetse seda. Samas peaaegu iga kolmas (32%), kes ei sekkunud, kahetseb hiljem vaikimist.

„Need tulemused kinnitavad, et lähisuhtevägivald on Eestis endiselt tõsine probleem, kuid samal ajal näitavad ka, et inimesed hoolivad. Nad märkavad, muretsevad ja hoiavad silmad lahti. Meie igapäevane reaalsus on keeruline. Kodu, mis peaks olema kõige turvalisem paik, on paljude jaoks jätkuvalt hirmu, valu ning mõnikord ka tõsiste ohtude allikas. Seetõttu peame paremini teadma, kuidas lähisuhtevägivalla märke märgates turvaliselt reageerida. Vägivald ei ole kunagi eraasi – see mõjutab peresid, kogukondi ja ühiskonda tervikuna. See, et nii paljud inimesed kahetsevad tegutsemata jätmist, näitab, et vaikus ei ole kunagi neutraalne. See jääb meiega,“ ütleb IKEA Baltikumi jaemüügijuht Inga Filipova sotsiaalse algatuse „Märka vägivalda“ uue kampaania alguses.

IKEA jätkab oma pikaajalist pühendumust lähisuhtevägivalla teadlikkuse tõstmisele. Uus „Märka vägivalda“ sotsiaalkampaania kestab kogu märtsikuu kõigis Balti riikides ning julgustab inimesi lähisuhtevägivallale viitavaid märke märgates sõna võtma – sest seinad, mis vägivalda varjavad, seda teha ei saa.

„Kui vaid seinad oskaksid rääkida, oleks neil nii palju lugusid jutustada. Ka neid, mis räägivad vaiksetest kannatustest lähisuhtevägivalla varjus. Kahjuks seinad rääkida ei saa, seega on vastutus meie, inimeste kätes. Vägivalla märkamine ja julgus reageerida võib kellegi elus teha tõelise muutuse,“ rõhutab Filipova.

Ebakindlus on suurim takistus

Uuring näitab, et peamine takistus reageerimisel ja sõna võtmisel on kahtlus. Peaaegu pooled (44%) vastanutest, kes ei reageerinud, ütlesid, et nad ei olnud kindlad, kas tegemist oli lähisuhtevägivallaga. Kolmandik (34%) märkis, et nad ei teadnud, kuidas aidata.

Olulist rolli mängib ka hirm. Ligi kolmandik (30%) kartis olukorda hullemaks teha. Seejuures mehed (36%) kartsid eskaleerumist sagedamini kui naised (26%). Lisaks uskus 28%, et kannatanu ei sooviks nende abi, ning 18% tundis muret enda turvalisuse pärast.

„Tulemused näitavad selgelt, et probleem ei ole ükskõiksuses, vaid ebakindluses,“ selgitab Filipova. „Paljud inimesed tahavad aidata, kuid neil puudub kindlus olukorra äratundmisel ja teadmised, kuidas turvaliselt reageerida. See näitab, kui oluline on haridus ja kättesaadav teave. Selgete juhiste ja praktiliste tööriistadega saame aidata inimestel end tegutsemiseks paremini ette valmistada. Isegi väikesed, teadlikud sammud võivad aidata vältida edasist kahju.“

„Ohvriabis näeme, et teadlikkus perevägivallast kasvab tasapisi: hoiakud ohvrite suhtes on muutunud toetavamaks ning üha rohkem teatakse olemasolevaid tugiteenuseid. Suur ja sageli otsustav ressurss ohvrite olukorra parandamisel on aga kõrvalseisjad. Perevägivald ei jää kunagi ainult seinte vahele. Kui miski tundub valesti, usalda oma sisetunnet ja võta sõna: vaikuses vägivald jätkub, kuid sinu märkamise ja sekkumise hetk võib olla kellegi jaoks esimene turvaline väljapääs. Ohvriabi on vaid telefonikõne või e-kirja kaugusel,“ lisas Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhataja Kaire Tamm.

Kampaania on osa IKEA pikaajalisest sotsiaalse vastutuse algatusest „Märka vägivalda“, mis panustab ettevõtte visiooni luua parem igapäevaelu paljudele, sealhulgas turvaline elu kodus. IKEA tegevused keskenduvad kolmele suunale: teadlikkuse tõstmine, naiste tugikeskuste uuendamine ja IKEA töötajate kaasamine ning toetamine. Naiste tugikeskuste uuendamised kõigis kolmes Balti riigis aitavad parandada lähisuhtevägivalla ohvrite ajutisi elamistingimusi. Alates algatuse käivitamisest 2020. aastal on Baltikumis renoveeritud 7 tugikeskust, mille tulemusel on uuendatud üle 1700 ruutmeetri elamispinda, ning uuendused jätkuvad ka 2026. aastal. 

Tuge ja abi saad siit:

  • Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või http://palunabi.ee/. Klicken oder tippen Sie, um dem Link zu folgen.">palunabi.ee.
  • Lasteabi telefon 116 111 (24/7) võihttp://lasteabi.ee/. Klicken oder tippen Sie, um dem Link zu folgen."> lasteabi.ee.
  • Vägivallast loobumise toetamine 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00) või vlt@sotsiaalkindlustusamet.ee. 

  • Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112.

Uuringu tellis IKEA ning selle viis 2026. aasta veebruaris läbi uuringufirma Norstat. Veebiküsitluses osales 1242 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat. Valim on esinduslik soo, rahvuse, vanuse ja elukoha lõikes.

Iga kolmas kahetseb, et ei reageerinud lähisuhtevägivalla kahtlusele

Esmaspäev, 02. mär

Iga viies inimene (22%) Eestis ütleb, et on märganud lähisuhtevägivalla märke sõprade, pereliikmete, naabrite või kolleegide seas, ning veel 16% on seda kahtlustanud, selgub IKEA uuest uuringust. Peaaegu iga kolmas (32%), kes ei reageerinud, ütleb, et kahetseb seda hiljem.

Nendest, kes märkasid vägivalla märke, reageeris ligi 40% mingil viisil ega kahetse seda. Samas peaaegu iga kolmas (32%), kes ei sekkunud, kahetseb hiljem vaikimist.

„Need tulemused kinnitavad, et lähisuhtevägivald on Eestis endiselt tõsine probleem, kuid samal ajal näitavad ka, et inimesed hoolivad. Nad märkavad, muretsevad ja hoiavad silmad lahti. Meie igapäevane reaalsus on keeruline. Kodu, mis peaks olema kõige turvalisem paik, on paljude jaoks jätkuvalt hirmu, valu ning mõnikord ka tõsiste ohtude allikas. Seetõttu peame paremini teadma, kuidas lähisuhtevägivalla märke märgates turvaliselt reageerida. Vägivald ei ole kunagi eraasi – see mõjutab peresid, kogukondi ja ühiskonda tervikuna. See, et nii paljud inimesed kahetsevad tegutsemata jätmist, näitab, et vaikus ei ole kunagi neutraalne. See jääb meiega,“ ütleb IKEA Baltikumi jaemüügijuht Inga Filipova sotsiaalse algatuse „Märka vägivalda“ uue kampaania alguses.

IKEA jätkab oma pikaajalist pühendumust lähisuhtevägivalla teadlikkuse tõstmisele. Uus „Märka vägivalda“ sotsiaalkampaania kestab kogu märtsikuu kõigis Balti riikides ning julgustab inimesi lähisuhtevägivallale viitavaid märke märgates sõna võtma – sest seinad, mis vägivalda varjavad, seda teha ei saa.

„Kui vaid seinad oskaksid rääkida, oleks neil nii palju lugusid jutustada. Ka neid, mis räägivad vaiksetest kannatustest lähisuhtevägivalla varjus. Kahjuks seinad rääkida ei saa, seega on vastutus meie, inimeste kätes. Vägivalla märkamine ja julgus reageerida võib kellegi elus teha tõelise muutuse,“ rõhutab Filipova.

Ebakindlus on suurim takistus

Uuring näitab, et peamine takistus reageerimisel ja sõna võtmisel on kahtlus. Peaaegu pooled (44%) vastanutest, kes ei reageerinud, ütlesid, et nad ei olnud kindlad, kas tegemist oli lähisuhtevägivallaga. Kolmandik (34%) märkis, et nad ei teadnud, kuidas aidata.

Olulist rolli mängib ka hirm. Ligi kolmandik (30%) kartis olukorda hullemaks teha. Seejuures mehed (36%) kartsid eskaleerumist sagedamini kui naised (26%). Lisaks uskus 28%, et kannatanu ei sooviks nende abi, ning 18% tundis muret enda turvalisuse pärast.

„Tulemused näitavad selgelt, et probleem ei ole ükskõiksuses, vaid ebakindluses,“ selgitab Filipova. „Paljud inimesed tahavad aidata, kuid neil puudub kindlus olukorra äratundmisel ja teadmised, kuidas turvaliselt reageerida. See näitab, kui oluline on haridus ja kättesaadav teave. Selgete juhiste ja praktiliste tööriistadega saame aidata inimestel end tegutsemiseks paremini ette valmistada. Isegi väikesed, teadlikud sammud võivad aidata vältida edasist kahju.“

„Ohvriabis näeme, et teadlikkus perevägivallast kasvab tasapisi: hoiakud ohvrite suhtes on muutunud toetavamaks ning üha rohkem teatakse olemasolevaid tugiteenuseid. Suur ja sageli otsustav ressurss ohvrite olukorra parandamisel on aga kõrvalseisjad. Perevägivald ei jää kunagi ainult seinte vahele. Kui miski tundub valesti, usalda oma sisetunnet ja võta sõna: vaikuses vägivald jätkub, kuid sinu märkamise ja sekkumise hetk võib olla kellegi jaoks esimene turvaline väljapääs. Ohvriabi on vaid telefonikõne või e-kirja kaugusel,“ lisas Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhataja Kaire Tamm.

Kampaania on osa IKEA pikaajalisest sotsiaalse vastutuse algatusest „Märka vägivalda“, mis panustab ettevõtte visiooni luua parem igapäevaelu paljudele, sealhulgas turvaline elu kodus. IKEA tegevused keskenduvad kolmele suunale: teadlikkuse tõstmine, naiste tugikeskuste uuendamine ja IKEA töötajate kaasamine ning toetamine. Naiste tugikeskuste uuendamised kõigis kolmes Balti riigis aitavad parandada lähisuhtevägivalla ohvrite ajutisi elamistingimusi. Alates algatuse käivitamisest 2020. aastal on Baltikumis renoveeritud 7 tugikeskust, mille tulemusel on uuendatud üle 1700 ruutmeetri elamispinda, ning uuendused jätkuvad ka 2026. aastal. 

Tuge ja abi saad siit:

  • Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või http://palunabi.ee/. Klicken oder tippen Sie, um dem Link zu folgen.">palunabi.ee.
  • Lasteabi telefon 116 111 (24/7) võihttp://lasteabi.ee/. Klicken oder tippen Sie, um dem Link zu folgen."> lasteabi.ee.
  • Vägivallast loobumise toetamine 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00) või vlt@sotsiaalkindlustusamet.ee. 

  • Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112.

Uuringu tellis IKEA ning selle viis 2026. aasta veebruaris läbi uuringufirma Norstat. Veebiküsitluses osales 1242 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat. Valim on esinduslik soo, rahvuse, vanuse ja elukoha lõikes.