.jpg)
Traditsiooniliselt on suitsetamist peetud sotsiaalseks tegevuseks, millega tihti alustatakse selleks, et seltskonda sobituda. Uuringud näitavad aga vastupidiseid trende – suitsetamine suurendab sotsiaalset isoleeritust, seda eriti vanemas eas.
Halvenev tervis ja üksildustunne
Inglismaal läbiviidud uuringust selgus, et suitsetajate suurenenud üksildust mõjutavad mitmed tegurid, peamiseks on tervise halvenemine. Sigaretisuits, mis tekib tubaka põlemisel, sisaldab tuhandeid aineid. Nendest ligi 100 kemikaali on ohtlikud ning võivad põhjustada hulgaliselt terviseprobleeme, millest levinumad on erinevad kopsu- ja südamehaigused, vereringe probleemid ning vähk. Haiguse tõttu on piiratud suitsetajate võime olla füüsiliselt aktiivne, suhelda ja osaleda ühiskondlikus elu. Mõistagi väheneb seetõttu ka kokkupuude teiste inimestega, mis süvendab veelgi üksildust inimese elus. Samuti toodi uuringus esile, et suitsetajate sõbrad ja lähedased on sageli ka ise suitsetajad ning võivad suurema tõenäosusega surra varem, jättes suitsetajad ilma sotsiaalsest tugivõrgustikust.
Lisaks füüsilistele terviseprobleemidele suureneb suitsetajatel risk vaimse tervise probleemide, nagu ärevuse ja depressiooni, tekkeks, mis võib samuti vähendada sotsiaalse suhtluse sagedust. Oluline on märkida, et mida vähem on inimese elus füüsilist aktiivsust ja suhtlust teiste inimestega, seda enam süvenevad ka vaimse tervise probleemid.
Suitsetamisega kaasnev stigma
Sotsiaalset isoleeritust suitsetajate seas mõjutab ka ühiskonna teadlikkus ja nägemus suitsetamisest. Üle 70% Inglismaa elanikest peab suitsetamist ebameeldivaks ning nad on kursis suitsetamisega seotud riskidest. Ka ühiskond laiemalt liigub suitsuvaba tuleviku suunas ning suitsetamist, eriti avalikus ruumis, aktsepteeritakse vähem. Samuti on kehtestatud reeglid, mis keelavad teatud kohtades suitsetamise. Ühes uuringus toodi välja, et mõned uuritavad eelistasid püsida rohkem kodus, kus nad saavad suitsetada, selle asemel, et käia avalikesse kohtadesse, kus suitsetamine on keelatud.
Lisaks on välja toodud, et suitsetajatesse suhtutakse üha negatiivsemalt – suurim põhjus on suitsetamisega kaasnev ebameeldiv lõhn. Stigmatiseerimist tuntakse nii pereliikmete, töökaaslaste ja teiste avalikes kohtades viibivate inimeste poolt, mis paratamatult suurendab üksildustunnet.
Kuna suitsetamine on tervisele kahjulik ning muutub üha vähem sotsiaalselt vastuvõetavaks, oleks parim otsus suitsetamisest loobumine. Kui päeva pealt loobumine tundub võimatu ülesandena, võib kaaluda tavasigareti asendamist mõne alternatiivse tootega, näiteks kuumutatav tubakas või nikotiinipadjad. Suitsuvabade toodete kasutamisel manustatakse vähemas koguses toksilisi aineid, vähendades seeläbi terviseriske. Samuti puudub neil ebameeldiv suitsuhais.
Ehkki suitsetamine iseenesest üksildust ei tekita, tasub teada, et suitsetamisega kaasnevad tegurid suurendavad pikemas perspektiivis sotsiaalset isoleeritust. Üksildust kogevad reeglina vanemaealised suitsetajad, sest noorem põlvkond näeb suitsetamist ebameeldiva tegevusena. Samuti löövad just vanemas eas välja suitsetamisest põhjustatud või sellega seotud haigused.
