Uudised

Uudised

September on rahvusvaheline Alzheimeri kuu
Kolmapäev, 13. sept

Alzheimeri tõbi on kõige sagedamini esinev dementsuse vorm. Dementsuseks nimetatakse rasket mälu ja intellekti kahjustust ilma teadvuse häireteta. 

Kõige olulisemaks haiguse riskifaktoriks on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Vahel on täheldatud ka pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Ka Downi sündroom ja madal haridustase mängivad märkimisväärset rolli.

Millised on Alzheimeri tõve sümptomid?

Enamasti algab Alzheimeri tõbi hiilivalt ja esimesed sümptomid on mäluhäired. Tavaline on, et tekivad raskused uue informatsiooni omandamise, säilitamise ja reprodutseerimisega. Kõnehäired on väga iseloomulikud ning kaasneb sõnavara vähenemist, kõnest arusaamise häiret ja vale sõnakasutust. Haigestunud isikud ei suuda enam piisavalt hästi läbi viia planeeritud sihipäraseid tegevusi ja ei tunne ära tuttavaid objekte ja inimesi. Häiritud on orienteerumine ja nii igapäevaste toimingute kui komplekssete ülesannete täitmine.

Ei ole välistatud, et kognitiivsete funktsioonide langusele võivad eelneda erinevad käitumishäired ja psüühikahäired. Võib esineda vaenulikkust, kriiskamist, haaramist või hoopis passiivsust. Ka sundmõtted, luulud ja hallutsinatsioonid on kahjuks seda sorti sümptomid, mille võib esile kutsuda Alzheimeri tõbi. Depressioon ja ärevushäire kaasnevad samuti paljudel, kuid on oluline märkida, et need võivad olla ka täiesti esimesed sümptomid. Psüühilistest probleemidest esinevad väga tihti ka unehäired. 

Hilistes Alzheimeri tõve staadiumites võivad tekkida kõndimisraskused ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ja vahel harva ka epileptilised hood.

Alzheimeri tõbi on haigus, mille prognoos ei ole kuigi positiivne, kuna tegemist on pidevalt süveneva haigusega. Ravi on peamiselt sümptomaatiline ja omandatud oskusi mingil määral säilitav. Seoses rahvastiku vananemisega kasvab paraku ka Alzheimeri tõvesse haigestumise protsent elanikkonna seas aasta aastalt.

Info ja nõustamine dementsusega inimestele ja nende lähedastele 

Dementsuse Kompetentsikeskus

www.dementsus.ee

 

 

September on rahvusvaheline Alzheimeri kuu

Kolmapäev, 13. sept

Alzheimeri tõbi on kõige sagedamini esinev dementsuse vorm. Dementsuseks nimetatakse rasket mälu ja intellekti kahjustust ilma teadvuse häireteta. 

Kõige olulisemaks haiguse riskifaktoriks on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Vahel on täheldatud ka pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Ka Downi sündroom ja madal haridustase mängivad märkimisväärset rolli.

Millised on Alzheimeri tõve sümptomid?

Enamasti algab Alzheimeri tõbi hiilivalt ja esimesed sümptomid on mäluhäired. Tavaline on, et tekivad raskused uue informatsiooni omandamise, säilitamise ja reprodutseerimisega. Kõnehäired on väga iseloomulikud ning kaasneb sõnavara vähenemist, kõnest arusaamise häiret ja vale sõnakasutust. Haigestunud isikud ei suuda enam piisavalt hästi läbi viia planeeritud sihipäraseid tegevusi ja ei tunne ära tuttavaid objekte ja inimesi. Häiritud on orienteerumine ja nii igapäevaste toimingute kui komplekssete ülesannete täitmine.

Ei ole välistatud, et kognitiivsete funktsioonide langusele võivad eelneda erinevad käitumishäired ja psüühikahäired. Võib esineda vaenulikkust, kriiskamist, haaramist või hoopis passiivsust. Ka sundmõtted, luulud ja hallutsinatsioonid on kahjuks seda sorti sümptomid, mille võib esile kutsuda Alzheimeri tõbi. Depressioon ja ärevushäire kaasnevad samuti paljudel, kuid on oluline märkida, et need võivad olla ka täiesti esimesed sümptomid. Psüühilistest probleemidest esinevad väga tihti ka unehäired. 

Hilistes Alzheimeri tõve staadiumites võivad tekkida kõndimisraskused ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ja vahel harva ka epileptilised hood.

Alzheimeri tõbi on haigus, mille prognoos ei ole kuigi positiivne, kuna tegemist on pidevalt süveneva haigusega. Ravi on peamiselt sümptomaatiline ja omandatud oskusi mingil määral säilitav. Seoses rahvastiku vananemisega kasvab paraku ka Alzheimeri tõvesse haigestumise protsent elanikkonna seas aasta aastalt.

Info ja nõustamine dementsusega inimestele ja nende lähedastele 

Dementsuse Kompetentsikeskus

www.dementsus.ee

 

 

apoo2
apoo