Uudised

Uudised

Energiajoogid võivad tekitada terviseprobleeme
Reede, 02. juun

Lapsed ja noorukid ei peaks üldse tarbima ei kohvi, energiajooke ega energiavett – seal ei ole midagi sellist, mida nad vajaksid ja ei saaks toidust, kuid võib olla aineid, mis suures koguses võivad tekitada terviseprobleeme.

Sageli juuakse neid maitse pärast, vahel ka selleks, et tunda ennast erksamana. Neid jooke ühise märksõnana iseloomustav kofeiin iseenesest energiat juurde ei anna, kuid närvisüsteemi stimulaatorina aitab ära kasutada organismi energiavarusid – tihti täiesti kurnatuseni, kui inimene seejuures ei söö ega puhka normaalselt. Energiataseme hoidmiseks on esmatähtis mitmekesine-tasakaalustatud söök, piisav liikumine ja puhkamine-uni.

Energiajoogil ei ole ühest definitsiooni

See on jook, mis sisaldab üldjuhul kofeiini või teisi taimseid stimulante, tihti ka süsivesikuid, harvem ülimagusaid magusaineid ja vitamiine. Lisaks võib poodidest leida energiavett (sisaldab üldjuhul kofeiini, vähem suhkrut kui tavaline suhkruga energiajook ning võib sisaldada ka vitamiine või mineraalaineid) ja energiashotte (väiksemad pakendid, kõrgem kofeiini sisaldus kui tavalisel energiajoogil).

Energiajookide puhul on teada üksikkomponentide (nt kofeiin, tauriin, suhkur) võimalik mõju tervisele, kuid uuringuid, mis annavad ülevaate kogu energiajoogi mõjust, on vähe. Näiteks on teada, et mõõdukas koguses energiajookide tarvitamine võib suurendada erksust, parandada keskendumisvõimet ja vastupidavust füüsilisele koormusele, tõsta meeleolu ning vähendada väsimust. Teiselt poolt toob regulaarne või suuremates annustes energiajookide tarvitamine endaga kaasa soovimatut tervisemõju, eriti lastele ja noorukitele. Energiajookide tarvitamisega kaasnevad terviseriskid on eelkõige seotud jookide kõrge kofeiini ja suhkrute sisaldusega. Negatiivsest tervisemõjust saab rääkida täpsemalt läbi energiajoogis sisalduvate koostisosade.

Kofeiin

Ohutute kofeiini tarbimise koguste osas ollakse siiani erinevatel seisukohtadel, kuna inimeste kofeiini taluvus on individuaalne ja sõltub mitmetest teguritest (tundlikkus kofeiini suhtes, igapäevane tarbimise hulk). EFSA andmetel on tervetele täiskasvanutele ohutuks kofeiini tarbimise ülempiiriks 400 mg päevas.

Lastele ja noorukitele peetakse ohutuks koguseks 3 mg kehakaalu kilogrammi kohta päevas (s.o nt 66 kg juures 200 mg), kuid mõned allikad soovitavad hoida selle alla 100 mg päevas kõikidel lastel ja noorukitel.

Kofeiini tarbimise kogused täiskasvanutel 1000 mg (s.o 1 g) päevas ja rohkem võivad kaasa tuua mürgituse, mille tunnusteks on peavalu, iiveldus, pearinglus, käte värisemine, spasmid ning vereringehäired. Üle 5g kofeiini tarbimine võib osutuda surmavaks.

Tänu kofeiini stimuleerivale toimele võib suurtes kogustes energiajookide tarvitamine avaldada negatiivset mõju kesknärvisüsteemile, põhjustades ärevust, ärrituvust, närvilisust, peavalu, peapööritust, rahutust ja unetust/unehäireid. Energiajookide liigne tarvitamine võib halvasti kontrollitud või diagnoosimata psühhiaatriliste häiretega inimestel põhjustada vaimse seisundi halvenemist.

Suurtel kofeiinikogustel on mõju südame-veresoonkonnale, tuues kaasa südame löögisageduse muutuse (arütmiat ka), pulsi kiirenemise, süstoolse kui ka diastoolse vererõhu tõusu.

Energiajookide tarvitamise tagajärjel liigse kofeiinikoguse saamine võib põhjustada häireid seedeelundkonnas, tuues kaasa iivelduse, oksendamise, kõhuvalu ja kõhulahtisuse. Liigne suhkru tarbimine võib vähendada soolebakterite aktiivsust ning mõjuda halvasti seedetrakti normaalse mikrobioota tasakaalule.

Uuringud on näidanud tugevat seost energiajookide tarvitamise ja hammaste erosiooni vahel.

Energiajookides sisalduv kofeiin suurendab diureesi ehk vee väljutamist. Seetõttu tuleks pikaajalisel treeningul vältida energiajookide joomist, kuna higistamise ja kofeiini uriini eritust suurendavate omaduste koostoime võib põhjustada tõsist vedelikupuudust, mis omakorda toob kaasa südame löögisageduse ning kehatemperatuuri tõusu.

2021. sügisel läbi viidud turu-uuringu järgi (Diplomitöö „Energiajookide turuülevaade ning 9. kuni 12. klassi õpilaste teadlikkus energiajookidest“. Lea Saabas, Haapsalu kolledž) jäi poes müüdavate energiajookide kofeiinisisaldus vahemikku 20-55 mg/100ml (umbes pooltel oli see 32mg/100ml) ning energiavetel vahemikku 30-36 mg/100ml. Leidus nii 500 ml kui 330 ml energiajookide pudeleid-purke, mille korraga ära joomisel on võimalik saada kofeiini 200 mg või ligi 200 mg (s.o päevane maksimaalselt lubatud kogus kofeiini alla 65-kilogrammisele lapsele-noorukile). Ei tohi unustada ka, et kofeiini ei sisalda vaid energiajoogid ja -veed, aga ka kohv, koolajoogid, tee, šokolaad, mõned ravimid.

Suhkur

Suhkrut sisaldavad energiajoogid sisaldasid seda viimase uuringu andmetel keskmiselt 11-12 g 100 ml joogi kohta (nagu üks tavaline karastusjook). Eksisteeris ka energiajook, mille suhkrute sisaldus oli 15g/100ml. Üle 50 grammi (2000 kcal energiavajaduse (s.o 9-10-aastase poisi või 10-aastase tüdruku päevane vajadus) juures on maksimaalne lubatud lisatud suhkrute kogus 50g) suhkruid müügikoguse kohta sisaldas 1/5 vaadeldud energiajookidest. Kõrgeim suhkrute sisaldus, 70 g müügikoguses, oli ühes 500-milliliitrises joogis.

Liigne suhkru- ja energiatarbimine (ilma piisava füüsilise aktiivsuseta) võib viia ülekaaluni ja sealt omakorda 2. tüübi diabeedini, suurendada riski vähkkasvajate tekkeks. Suhkrurikkad toidud ei sisalda tihti vajalikke toitaineid – energiat saadakse piisavalt või liigagi palju, kuid organismil jääb puudu vajalikest toitainetest. Pidev magusate jookide tarbimine mõjub halvasti ka hammastele. Liigne suhkru tarbimine võib rikkuda seedetrakti normaalset mikrobioota tasakaalu.

Samas ilmnes, et praktiliselt suhkruvabad oli ligi 40% poes müüdavatest energiajookidest (magusaineid oli sees ligi pooltes). Magusainetega energiajoogid ei pruugi olla heaks alternatiiviks suhkrutega jookidele, kuna viimastel aastatel on vähendatud suhkruid paljudes tootegruppides ning asendatud need tihti just ülimagusate magusainetega. Tarbides palju selliseid tooteid (energiajoogid, valgupudingud, dieetjoogid jne) võib see endaga tuua kaasa riskipiiride ületamise nende ainete osas.

Tauriin, glükuronolaktoon

Energiajookidega saadavad kogused ületavad tavatoiduga saadavaid koguseid küll kordades, kuid seni ei ole nende negatiivseid kõrvalmõjusid täheldatud.

Taimsed ekstraktid (ginko biloba, ženšenn)

Energiajookidesse lisatud kogused on liiga väikesed, et tuua kasu tervisele või põhjustada kõrvaltoimeid.

Lisatud vitamiinid-mineraalained

Kuigi noortele võib tunduda, et energiajook või -vesi on hea võimalus vitamiinide-mineraalainete saamiseks, on tegemist sisuliselt siiski kofeiiniga suhkruveega. Vitamiinid ja mineraalained saame mitmekesise toitumise korral toidust ning ei pea selleks küll neid jooke jooma.

TAI toitumiseksperdi Tagli Pitsi lugu ilmus 20. mail Postimehes

Energiajoogid võivad tekitada terviseprobleeme

Reede, 02. juun

Lapsed ja noorukid ei peaks üldse tarbima ei kohvi, energiajooke ega energiavett – seal ei ole midagi sellist, mida nad vajaksid ja ei saaks toidust, kuid võib olla aineid, mis suures koguses võivad tekitada terviseprobleeme.

Sageli juuakse neid maitse pärast, vahel ka selleks, et tunda ennast erksamana. Neid jooke ühise märksõnana iseloomustav kofeiin iseenesest energiat juurde ei anna, kuid närvisüsteemi stimulaatorina aitab ära kasutada organismi energiavarusid – tihti täiesti kurnatuseni, kui inimene seejuures ei söö ega puhka normaalselt. Energiataseme hoidmiseks on esmatähtis mitmekesine-tasakaalustatud söök, piisav liikumine ja puhkamine-uni.

Energiajoogil ei ole ühest definitsiooni

See on jook, mis sisaldab üldjuhul kofeiini või teisi taimseid stimulante, tihti ka süsivesikuid, harvem ülimagusaid magusaineid ja vitamiine. Lisaks võib poodidest leida energiavett (sisaldab üldjuhul kofeiini, vähem suhkrut kui tavaline suhkruga energiajook ning võib sisaldada ka vitamiine või mineraalaineid) ja energiashotte (väiksemad pakendid, kõrgem kofeiini sisaldus kui tavalisel energiajoogil).

Energiajookide puhul on teada üksikkomponentide (nt kofeiin, tauriin, suhkur) võimalik mõju tervisele, kuid uuringuid, mis annavad ülevaate kogu energiajoogi mõjust, on vähe. Näiteks on teada, et mõõdukas koguses energiajookide tarvitamine võib suurendada erksust, parandada keskendumisvõimet ja vastupidavust füüsilisele koormusele, tõsta meeleolu ning vähendada väsimust. Teiselt poolt toob regulaarne või suuremates annustes energiajookide tarvitamine endaga kaasa soovimatut tervisemõju, eriti lastele ja noorukitele. Energiajookide tarvitamisega kaasnevad terviseriskid on eelkõige seotud jookide kõrge kofeiini ja suhkrute sisaldusega. Negatiivsest tervisemõjust saab rääkida täpsemalt läbi energiajoogis sisalduvate koostisosade.

Kofeiin

Ohutute kofeiini tarbimise koguste osas ollakse siiani erinevatel seisukohtadel, kuna inimeste kofeiini taluvus on individuaalne ja sõltub mitmetest teguritest (tundlikkus kofeiini suhtes, igapäevane tarbimise hulk). EFSA andmetel on tervetele täiskasvanutele ohutuks kofeiini tarbimise ülempiiriks 400 mg päevas.

Lastele ja noorukitele peetakse ohutuks koguseks 3 mg kehakaalu kilogrammi kohta päevas (s.o nt 66 kg juures 200 mg), kuid mõned allikad soovitavad hoida selle alla 100 mg päevas kõikidel lastel ja noorukitel.

Kofeiini tarbimise kogused täiskasvanutel 1000 mg (s.o 1 g) päevas ja rohkem võivad kaasa tuua mürgituse, mille tunnusteks on peavalu, iiveldus, pearinglus, käte värisemine, spasmid ning vereringehäired. Üle 5g kofeiini tarbimine võib osutuda surmavaks.

Tänu kofeiini stimuleerivale toimele võib suurtes kogustes energiajookide tarvitamine avaldada negatiivset mõju kesknärvisüsteemile, põhjustades ärevust, ärrituvust, närvilisust, peavalu, peapööritust, rahutust ja unetust/unehäireid. Energiajookide liigne tarvitamine võib halvasti kontrollitud või diagnoosimata psühhiaatriliste häiretega inimestel põhjustada vaimse seisundi halvenemist.

Suurtel kofeiinikogustel on mõju südame-veresoonkonnale, tuues kaasa südame löögisageduse muutuse (arütmiat ka), pulsi kiirenemise, süstoolse kui ka diastoolse vererõhu tõusu.

Energiajookide tarvitamise tagajärjel liigse kofeiinikoguse saamine võib põhjustada häireid seedeelundkonnas, tuues kaasa iivelduse, oksendamise, kõhuvalu ja kõhulahtisuse. Liigne suhkru tarbimine võib vähendada soolebakterite aktiivsust ning mõjuda halvasti seedetrakti normaalse mikrobioota tasakaalule.

Uuringud on näidanud tugevat seost energiajookide tarvitamise ja hammaste erosiooni vahel.

Energiajookides sisalduv kofeiin suurendab diureesi ehk vee väljutamist. Seetõttu tuleks pikaajalisel treeningul vältida energiajookide joomist, kuna higistamise ja kofeiini uriini eritust suurendavate omaduste koostoime võib põhjustada tõsist vedelikupuudust, mis omakorda toob kaasa südame löögisageduse ning kehatemperatuuri tõusu.

2021. sügisel läbi viidud turu-uuringu järgi (Diplomitöö „Energiajookide turuülevaade ning 9. kuni 12. klassi õpilaste teadlikkus energiajookidest“. Lea Saabas, Haapsalu kolledž) jäi poes müüdavate energiajookide kofeiinisisaldus vahemikku 20-55 mg/100ml (umbes pooltel oli see 32mg/100ml) ning energiavetel vahemikku 30-36 mg/100ml. Leidus nii 500 ml kui 330 ml energiajookide pudeleid-purke, mille korraga ära joomisel on võimalik saada kofeiini 200 mg või ligi 200 mg (s.o päevane maksimaalselt lubatud kogus kofeiini alla 65-kilogrammisele lapsele-noorukile). Ei tohi unustada ka, et kofeiini ei sisalda vaid energiajoogid ja -veed, aga ka kohv, koolajoogid, tee, šokolaad, mõned ravimid.

Suhkur

Suhkrut sisaldavad energiajoogid sisaldasid seda viimase uuringu andmetel keskmiselt 11-12 g 100 ml joogi kohta (nagu üks tavaline karastusjook). Eksisteeris ka energiajook, mille suhkrute sisaldus oli 15g/100ml. Üle 50 grammi (2000 kcal energiavajaduse (s.o 9-10-aastase poisi või 10-aastase tüdruku päevane vajadus) juures on maksimaalne lubatud lisatud suhkrute kogus 50g) suhkruid müügikoguse kohta sisaldas 1/5 vaadeldud energiajookidest. Kõrgeim suhkrute sisaldus, 70 g müügikoguses, oli ühes 500-milliliitrises joogis.

Liigne suhkru- ja energiatarbimine (ilma piisava füüsilise aktiivsuseta) võib viia ülekaaluni ja sealt omakorda 2. tüübi diabeedini, suurendada riski vähkkasvajate tekkeks. Suhkrurikkad toidud ei sisalda tihti vajalikke toitaineid – energiat saadakse piisavalt või liigagi palju, kuid organismil jääb puudu vajalikest toitainetest. Pidev magusate jookide tarbimine mõjub halvasti ka hammastele. Liigne suhkru tarbimine võib rikkuda seedetrakti normaalset mikrobioota tasakaalu.

Samas ilmnes, et praktiliselt suhkruvabad oli ligi 40% poes müüdavatest energiajookidest (magusaineid oli sees ligi pooltes). Magusainetega energiajoogid ei pruugi olla heaks alternatiiviks suhkrutega jookidele, kuna viimastel aastatel on vähendatud suhkruid paljudes tootegruppides ning asendatud need tihti just ülimagusate magusainetega. Tarbides palju selliseid tooteid (energiajoogid, valgupudingud, dieetjoogid jne) võib see endaga tuua kaasa riskipiiride ületamise nende ainete osas.

Tauriin, glükuronolaktoon

Energiajookidega saadavad kogused ületavad tavatoiduga saadavaid koguseid küll kordades, kuid seni ei ole nende negatiivseid kõrvalmõjusid täheldatud.

Taimsed ekstraktid (ginko biloba, ženšenn)

Energiajookidesse lisatud kogused on liiga väikesed, et tuua kasu tervisele või põhjustada kõrvaltoimeid.

Lisatud vitamiinid-mineraalained

Kuigi noortele võib tunduda, et energiajook või -vesi on hea võimalus vitamiinide-mineraalainete saamiseks, on tegemist sisuliselt siiski kofeiiniga suhkruveega. Vitamiinid ja mineraalained saame mitmekesise toitumise korral toidust ning ei pea selleks küll neid jooke jooma.

TAI toitumiseksperdi Tagli Pitsi lugu ilmus 20. mail Postimehes

nohu
sudaxil