Artiklid

Kuidas mõjutab Covid-19 põdemine mälu ja verbaalset võimekust

kolmapäev, 27 oktoober

Peale Covid-19 põdemist kaebavad inimesed sageli kognitiivse düsfunktsiooni üle, mida kirjeldatakse ka nagu aju oleks udu sees. Uuringust ilmnes, et üle poole aasta möödumisel Covidi põdemisest on veerandil inimestest mõõdetavaid probleeme mäluga ja igal viiendal kuni kümnendal häiritud muud funktsioonid.

Kognitiivsete funktsioonide hulka kuuluvad näiteks tähelepanu, taju, mälu, probleemilahendus, planeerimine, arutlemisoskus, verbaalne vilumus.

USA Mount Sinai tervisesüsteemi uuringus otsiti välja 18-aastased või vanemad inimesed, kes olid andnud aprillist 2020 kuni maini 2021 SARS-CoV-2 suhtes positiivse testi või kellel olid seerumis viirusevastased antikehad olemas ja kellel ei olnud varem diagnoositud dementsust.

Kognitiivseid funktsioone hinnati usaldusväärsete neuropsühholoogiliste tööriistade abil: ette loetud numbrite samas järjekorras kordamine (tähelepanu) ja tagurpidi lugemine (töömälu), raja loomise testi (Trail Making Test) A- ja B-osad (töötlemiskiirus ja täidesaatvad funktsioonid), keelelisi funktsioone hinnati foneemilise voolavuse (sama tähega algavate sõnade nimetamine) ja kategooriakohase voolavuse (samasse kategooriasse kuuluvate sõnade nimetamine, näiteks loomad või puuviljad) ning Hopkinsi verbaalse õppe testi (mälu kodeerimine, meenutamine ja äratundmine) põhjal.

Kognitiivse kahjustuse raskust kõrvutati Covid-19 põdemise asukohaga (ambulatoorne, EMO-külastust vajanud või hospitaliseerimine), kohandatud etnilise päritolu, suitsetamise, kehamassiindeksi, kaasuvate haiguste ja depressiooni suhtes.

740 patsiendi keskmine vanus oli 49 aastat, 63 protsenti olid naised ja keskmine aeg Covid-19 diagnoosist kognitiivsete testide sooritamiseni oli kaheksa kuud. Kõige sagedamini oli kahjustatud töötlemiskiirus (18 protsenti), täidesaatvad funktsioonid (16 protsenti), foneemiline voolavus (15 protsenti), kategooriakohane voolavus (20 protsenti), mälu kodeerimine (24 protsenti) ja meenutamine (23 protsenti).

Kohandatud analüüsidest selgus, et hospitaliseeritud patsientidel olid kodus põdenutest suurema tõenäosusega kahjustunud tähelepanu, täidesaatvad funktsioonid, mälu kodeerimine ja meenutamine – kõigis nimetatud valdkondades olid erinevused kahe-kolmekordsed.

EMOs käinud patsientidel oli kodus põdenutest suurema tõenäosusega probleeme kategoriseerimise voolavuse ja mälu kodeerimisega (ligi kahekordsed erinevused). 

Kui kodusel ravil olnud patsientidest esines umbes 10–20 protsendil kognitiivsete funktsioonide häireid, siis EMO-külastusi vajanud patsientidest umbes veerandil ja hospitaliseeritute hulgas enam kui kolmandikul.

KÜSI ARSTILT

Oma küsimuse arstile võid esitada meie portaalis anonüümselt!

Teie küsimustele vastavad seksuoloog-psühhiaater dr Imre Rammul ja Tõnu Ots, tuntud psühholoog, seksuoloog,  pere- ja kasvatusnõustaja. Samuti perearst dr Lauri Laas.

Soovi korral registreeri end vastuvõtule OÜ Arstlik Perenõuandla (Dr. Imre Rammul)

Terviseamet: vaktsiinide vältimine toob kaasa unustatud nakkushaiguste puhangud

10:15 17.09.2021

Vaktsineerimisest loobumine võib põhjustada likvideeritud nakkushaiguste taaslevikut. Ka välismaal reisivad inimesed võivad haigusetekitajad uuesti Eestisse tuua, ütles terviseameti ekspert, viidates itaallaste otsusele tühistada laste kohustusliku vaktsineerimise seadus.