Artiklid

Ülemäärase kehakaaluga on 30% algklasside õpilastest

teisipäev, 21 september

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas esimese ja neljanda klassi õpilaste seas 2019. aastal  läbiviidud õpilaste kasvu uuringu tulemused, mille kohaselt oli 30% lastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud poiste seas, väiksemates asulates ning suurenes koos vanusega.

Euroopa nooremate kooliõpilaste seas läbiviidavas laste rasvumise seires (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI) osales Eesti 2019. aastal teist korda. Uuringu tulemused näitavad, et meie õpilastest on ülemäärase kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Probleem suureneb koos vanusega: kui esimeses klassis on ülekaaluga õpilaste osakaal 27%, siis neljandas klassis juba 33%. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kasvunormide järgi olid Eestis kõigist uuritavatest 2% alakaalulised, 68% normaalkaalulised, 18% ülekaalulised ja 11% rasvunud.

Kõige rohkem ülemäärase kehakaaluga lapsi oli nii esimese kui ka neljanda klassi puhul väikestes, alla 1000 elanikuga asulates (vastavalt 30% ja 38%) ning kõige vähem suurtes, üle 10 000 elanikuga asulates (vastavalt 25% ja 31%).

„Ülemäärane kehakaal lapsepõlves tähendab sageli sama probleemi jätkumist täiskasvanueas. See on oluline riskitegur mitmetele tervisehädadele, nagu näiteks suhkurtõbi, ainevahetussündroom, kõrgenenud vererõhk või vere kolesteroolitase, luu- ja lihaskonna haigused, astma ja psühholoogilised häired. Samuti võivad üleliigse kehakaaluga lapsed kokku puutuda kiusamisega ja neil võib olla madal enesehinnang,“ viitas tähelepanu vajavale olukorrale uuringu läbiviimist juhtinud TAI vanemteadur Eha Nurk.

Ülekaalu lastel põhjustab enamasti erinevate tegurite koostoime – alates imikueas liiga vara rinnaga toitmise lõpetamisest, järk-järgult kujunevatest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis neid harjumusi mõjutab.

Uuringu järgi tarbis iga teine laps igapäevaselt energiarikkaid tooteid, nagu näiteks maiustused, saiakesed, magusad ja soolased näksid ning magustatud joogid. Ligi kaks kolmandikku õpilastest läks kooli  motoriseeritud sõiduvahendiga, koolist koju liikudes oli neid vähem (alla 50%).

„Toitumise puhul on oluline jälgida, et energiavaeseid ja kaloririkkaid toiduaineid söödaks võimalikult harva. Vähem oli lisakilodega muret lastel, kes sõid igapäevaselt hommikusööki ning puu- ja köögivilju. Kehalise aktiivsuse seisukohalt oli normaalse kehakaaluga laste seas kõige rohkem neid, kes käisid nädalas vähemalt kaks korda liikumisega seotud treeningutel või mängisid aktiivselt päevas vähemalt ühe tunni. Ülekaalu ja rasvumist soodustasid aga liigne ekraaniaeg  - üle kahe tunni päevas -  ja vähene uni, mis on alla 9 tunni,“ märkis Eha Nurk.  

Lisaks tõi ta välja perekondlike tegurite olulisuse. Mõlema bioloogilise vanemaga peredes oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem (osakaal 26%) võrreldes peredega, kus laps elas koos ema või isa ja ühe kasuvanemaga (osakaal 33%). Samuti oli ülemäärase kehakaaluga lapsi oluliselt vähem nendes peredes, kus kõrghariduse oli omandanud vähemalt üks (ülemäärase kehakaaluga laste osakaal 27%) või mõlemad (osakaal 21%) vanematest võrreldes peredega, kus kummalgi vanemal polnud kõrgharidust (sellistes peredes oli 35% lastest ülemäärase kehakaaluga). 

„Pere taust ja probleemi mõistmine on lahenduse leidmisel äärmiselt oluline. Selgus, et lapsevanemad, eriti kui nad ka ise on ülekaalulised, ei oska tõepäraselt oma lapse kehakaalu hinnata. Enim eksiti hinnangute andmisel laste rasvumise korral, kus vanemad pidasid lapsi üldjuhul pisut ülekaaluliseks või isegi normaalkaaluliseks. Ka ülekaaluliste laste vanemad alahindasid lapse kehakaalu, kolm viiendikku vanematest pidas oma ülekaalulist last normaalkaaluliseks. Seetõttu on laste kehakaalu probleemi lahendamisel ülioluline tegeleda ka lastevanemate endi kehakaalu ja probleemi mõistmisega ehk kogu perega,“ paneb Nurk südamele.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO egiidi all toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest. Selle käigus kogutakse kolmeaastaste vahedega 6–9-aastaste laste antropomeetrilisi andmeid, mis uuringu tulemustena avaldatakse WHO veebilehel. Eesti uuringu tulemused on sisendiks ka Eesti tervisepoliitika planeerimisel, sealhulgas  TAI  teavituste, soovituste ja ennetustegevuste kavandamisel.

Eesti uuringus osales nii esimestest kui ka neljandatest klassidest enam kui 6000 õpilast. Uuringu käigus kaardistati laste pikkuse, kaalu ning talje- ja puusaümbermõõdu andmed, lisaks vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad. 

KÜSI ARSTILT

Oma küsimuse arstile võid esitada meie portaalis anonüümselt!

Teie küsimustele vastavad seksuoloog-psühhiaater dr Imre Rammul ja Tõnu Ots, tuntud psühholoog, seksuoloog,  pere- ja kasvatusnõustaja. Samuti perearst dr Lauri Laas.

Soovi korral registreeri end vastuvõtule OÜ Arstlik Perenõuandla (Dr. Imre Rammul)

Terviseamet: vaktsiinide vältimine toob kaasa unustatud nakkushaiguste puhangud

10:15 17.09.2021

Vaktsineerimisest loobumine võib põhjustada likvideeritud nakkushaiguste taaslevikut. Ka välismaal reisivad inimesed võivad haigusetekitajad uuesti Eestisse tuua, ütles terviseameti ekspert, viidates itaallaste otsusele tühistada laste kohustusliku vaktsineerimise seadus.