Artiklid

Teadlaste soovitus koroona vastu võitlemiseks: Magage rohkem!

reede, 26 märts

Erinevate riikide teadlased on jõudnud järeldusele, et võitluses koroonaga on lisaks kätepesule ja distantsi hoidmisele võtmetähtsusega ka kvaliteetne uni. Milles siis seisneb une supervõime immuunsüsteemi tugevdamisel ja koroonaviirusega võitlemisel? Milline mõju on melatoniinil?

Laulasmaal asuva LaSpa omanik Anna Elam selgitab Svenska Dagbladeti ja Atlandi artiklit refereerides, milles seisneb une supervõime immuunsüsteemi tugevdamisel ja koroonaviirusega võitlemisel. Lisaks annab Elam praktilisi soovitusi hea unerütmi saavutamiseks. Artiklist selgub, et Clevelandi kliiniku uurimiskeskuse andmeanalüütik Feixiong Cheng oli üks esimesi teadlasi, kelle uurimisrühm hakkas 2020. a jaanuaris otsima tehisintellekti abil infot selle kohta, kuidas koroonaviirus inimrakkudesse siseneb ja mismoodi viirusetekitajat vältida saaks. Ühe tähelepanekuna avastas ta, et melatoniin suudab viirust blokeerida.

Melatoniini toime

Unehormoonina tuntud melatoniini tuntuim funktsioon on reguleerida inimese ööpäevarütmi. Õhtul pimeduse saabudes saadetakse melatoniin epifüüsist vereringesse ja see muudab meid uniseks. Chengi uurimisrühma avastus näitas, et lisaks une mõjutamisele mängib melatoniin rolli ka immuunsüsteemi kalibreerimisel. See toimib regulaatorina ja takistab keha enesekaitse funktsiooni amokki jooksmast. Immuunsüsteemi ülereageerimine viirusele väljendub, kui kerge COVID-19 juhtum muutub eluohtlikuks seisundiks, kuid melatoniin aitab seda ära hoida.

Chengi uurimisrühm tegi kindlaks, et melatoniini lisaks võtnud inimestel oli oluliselt väiksem risk nii koroonasse haigestumisel kui ka haiguse raskeks pöördumisel. Ka teised teadlased on märganud sarnast mustrit. 2020. a oktoobris näitas Columbia ülikooli uuringustatistika, et hingamisraskuste tõttu intubeeritud COVID-19 patsientide paranemisele aitas kaasa melatoniini manustamine. Maailmas on hetkel käimas kaheksa kliinilist uuringut, et hinnata leidude õigsust. Vähestele muudele ravimeetoditele pühendavad teadlased samaväärset huvi ja ressursse.

Kui melatoniin tõesti aitab, oleks see COVID-19 ennetuseks ja sümptomite leevendamiseks kõige odavam ning kättesaadavam ravim. Erinevalt eksperimentaalsetest ravimitest nagu remdesiviir ja antikeharavimid müüakse malatoniini paljudes riikides, sh Eestis toidulisandina tavapoodides. Melatoniinipreparaadid on mõeldud eelkõige ravimiks pika lennureisi kõrvalnähtuste ehk jet lagi vastu. Kui ajavööndite kiire muutumine lööb bioloogilise kella segamini, aitab melatoniini manustamine kaasa loomuliku unerütmi taastumisele.

Magage rohkem!

Fexiong Cheng rõhutas, et enne uuringutulemuste selgumist ei saa preparaadi võtmist siiski soovitada, sest nagu kõik kesknärvisüsteemi aktiivsust alandavad lisaained, pole ka melatoniin midagi sellist, mida peaks igaks juhuks kehale lisama.

Mida aga võiks kohe ja turvaliselt rakendada nii oma immuunsüsteemi tugevdamiseks kui ka kiiremaks paranemiseks haigestumise korral, on kvaliteetse unerütmi sisseviimine. Kuigi paljudel inimestel on unehäired, saab oma une heaks ise palju ära teha, alustades piisavast füüsiliselt koormusest, värskes õhus liikumisest ja õhtuti rammusast toidust loobumisest kuni selleni, et magama minnakse ja üles ärgatakse igal õhtul ühel ja samal ajal. Kevadel aitab unerütmi reguleerida piisav loomulik päevavalgus.

Anna Elami nipid hea unerutiini loomisel:

  • Magage rohkem! Keskmisel täiskasvanud inimesel piisab 7-8-tunnisest ööunest, kui uni on kvaliteetne. Lisaks tuleks arvesse võtta oma individuaalset unevajadust.
  • Proovige ka nädalavahetustel magama minna ja ärgata ligikaudu samal kellaajal nagu tööpäevadel. Seda soovitust on paljudel keeruline järgida, aga kui unerütm muutub mitme tunni võrra, võib tekkida jet lagi efekt, mis väljendub unetuse, väsimuse või kehva enesetundena.
  • Planeerige jalutuskäigud värskes õhus ja minge loomuliku päikesevalguse kätte. Nautige looduse ilu – looduses jalutamisel on sama positiivne mõju nagu meditatsioonil.
  • Vähendage sinise valguse osakaalu tund enne magamaminekut. Proovige hoida ekraanid magamistoast eemal.
  • Hoidke ühendust endale kallite inimestega ka siis kui puudub võimalus füüsiliseks kohtumiseks.
  • Võtke kasutusele rituaalid, mis toetavad õhtuse rutiini hoidmist. Nt tass taimeteed, küünla süütamine, raamatu lugemine või meditatsioon meele rahustamiseks.
  • Toituge tervislikult ja kergelt.
  • Vaadake üle oma voodi ja magamistuba, et need oleksid hubased ja seal oleks meeldiv viibida.
  • Hoidke magamistoas madalat, 18-20-kraadist temperatuuri.
  • Kvaliteetne padi ja tekk, naturaalsed materjalid ning õhu piisav hapniku- ja niiskustase soodustavad hea une tekkimist.

KÜSI ARSTILT

Oma küsimuse arstile võid esitada meie portaalis anonüümselt!

Teie küsimustele vastavad seksuoloog-psühhiaater dr Imre Rammul ja Tõnu Ots, tuntud psühholoog, seksuoloog,  pere- ja kasvatusnõustaja. Samuti perearst dr Lauri Laas.

Soovi korral registreeri end vastuvõtule OÜ Arstlik Perenõuandla (Dr. Imre Rammul)

Terviseamet: vaktsiinide vältimine toob kaasa unustatud nakkushaiguste puhangud

18:05 29.03.2021

Vaktsineerimisest loobumine võib põhjustada likvideeritud nakkushaiguste taaslevikut. Ka välismaal reisivad inimesed võivad haigusetekitajad uuesti Eestisse tuua, ütles terviseameti ekspert, viidates itaallaste otsusele tühistada laste kohustusliku vaktsineerimise seadus.