Teemad

Unehäired

Unetus tähendab võimetust magada. Unetus on häireseisund, kus peamiseks vaevuseks on uinumisraskus või poole une pealt ärkamine. Unetu patsient ei saa unest kosutust, vaid kannatab väsimuse all, mis võib põhjustada kliiniliselt olulist kahju mitmes tähtsas tegevusvaldkonnas.

Unetu patsient ei saa unest kosutust, vaid kannatab väsimuse all, mis võib põhjustada kliiniliselt olulist kahju mitmes tähtsas tegevusvaldkonnas. Unetus on patsiendi jaoks tülikas ja jõuvarusid kahandav. Kaua kestnud unetus toob sageli kaasa suuri kulutusi tervishoiusüsteemile. See muudab ka vastuvõtlikuks depressioonile, ärevushäirele või alkoholi-uimastite kuritarvitamisele. Peale selle võib unetus olla märkimisväärne ohutegur neile, kelle tööülesanded ja muud tegevused nõuavad head erksusseisundit.

Terve inimene uinub tavaliselt vähem kui poole tunniga ja on öö jooksul ärkvel napilt pool tundi. Unetus võib ilmneda uinumisraskusena hilisööl või selle järel unes püsimise raskusena. Unetus võib ilmneda ka hommikupoolsel ööl, nii et uni lõpeb liiga vara ja patsiendil on seejärel raske uuesti uinuda. Unetu patsient kannatab uinumise või unes püsimise raskuste all vähemalt kolmel ööl nädalas. Ajutine üksikutel öödel ilmnev unetus võib tuleneda eluviisist, muuhulgas stressist või mööduvast une-ärkveloleku rütmi häirest, näiteks ajavahestressist. Lühiaegne, vähem kui kuu kestev, kaasneb sageli elusituatsiooni muredega, nagu raske haigestumise või leinaga. Pikaajalise unetuse taustteguriteks on enamasti mingi vaimse tervise häire või alkoholi- või uimastisõltuvus, neist harvemini ravimite kõrvaltoimed või orgaaniline haigus. Unetus võib ka pikemaks venida, ehkki raske elusituatsioon on juba õnnestunult möödas. Unetus on väga sageliesinev sümptom. Umbkaudsetel hinnangutel on 30% täiskasvanutest kannatanud aasta jooksul unetuse all ja 10% põdenud seda pidevalt üle kuu aja järjest. Unetus on naistel tavalisem kui meestel, seda esineb rohkem vanuritel kui noortel.