Teemad

Mehe terviseprobleemid olenevad suurelt jaolt mehe vanusest. Kui noorte meeste seas on tähelepanu keskpunktis näiteks reproduktiivtervis, suguhaigustest hoidumine, liigne riskikäitumine ja vaimne tervis, siis vanemaealiste meeste seas tuleb tähelepanu alla erektsioonihäired, ülekaal, unehäired, südame-veresoonkonna tervis ja eesnäärme tervis. Üldiselt on inimorganism nii üles ehitatud, et just vanusega kaasneb aina enam tervisega seonduvaid ohte, riske ja probleeme. Peamised meeste terviseprobleemid: Eesnäärmevähk: vähkkasvaja, mis tekib eesnäärmes ja mille sümptomiteks on muuhulgas urineerimisprobleemid. Käärsoolevähk: vähkkasvaja, mis tekib käärsooles ja võib põhjustada seedetrakti probleeme, nagu kõhukinnisus või kõhulahtisus. Südame-veresoonkonna haigused: need hõlmavad südamehaigusi, nagu südameinfarkt ja südamepuudulikkus, ning veresoonkonna haigusi, nagu insult ja perifeersete arterite haigus. Diabeet: ainevahetushäire, mis põhjustab kõrget veresuhkru taset, mis võib aja jooksul põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Hingamisteede haigused: nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), bronhiit ja astma. Seksuaal- ja reproduktiivtervise probleemid: nagu erektsioonihäired, viljatus, varikotseele (munandikoti veenilaiendid) ja prostatiit. Luu- ja lihaskonna haigused: nagu artriit, osteoporoos ja luumurrud. Depressioon ja ärevus: vaimse tervise häired, mis võivad mõjutada meeleolu, käitumist ja isegi füüsilist tervist. Nakkushaigused: nagu HIV, hepatiit ja klamüüdia. Kõrge vererõhk: seisund, kus vererõhk on püsivalt kõrgem kui normaalne tase, mis võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ja muid terviseprobleeme.

Erektsioonihäirete all kannatavate meeste raviletuleku künnist tõstab erektsioonihäirega kaasnev ebaõnnestumis-, häbi- ja naeruväärsustunne. Erektsioonihäire füsioloogiliseks põhjuseks on suguti vereringet reguleeriva reflektoorse mehhanismi nõrkus pumbata piisaval hulgal verd suguti korgaskehasse. Omandatud erektsioonihäire all mõeldakse seda, et mees on varem olnud võimeline erektsiooni saavutama, kuid enam mitte. Psüühilisi põhjuseid peetakse esmajärgulisteks eelkõige noores eas tekkiva impotentsuse arengus. Erektsioon on raskendatud mitmesuguste psüühiliste tegurite, nagu ärevuse ja hirmu koosmõjul. Seksuaalne võimekus on suurim, kui mees ei taju mingit psüühilist survet. Suguühet takistav erektsioonihäire võib olla esinenud kogu elu jooksul või alanud hiljem. On võimalik, et mehel ei ole kunagi tekkinud erektsiooni partneriga koos olles, kuid ta saab selle masturbeerides või spontaanselt, näiteks magades, või siis mõne teise partneriga. Erektsiooniraskuste all kannatav mees võib erutuda ja soovida suguühet, kuid tal ei teki erektsiooni. Erektsioon võib olla tugev enne suguühet, kuid kaduda või nõrgeneda ühet alustades. Mõned mehed võivad saada erektsiooni ainult siis kui nad ei kavatse astuda suguühtesse. Erektsioonihäirete esinemissageduseks on hinnatud 10-20% ja see on meeste levinum seksuaalfunktsiooni häire. Umbes pooltel meestel on vähemalt ajutiselt esinenud erektsiooniraskusi. Erektsiooniprobleemid suurenevad märgatavalt vananedes, kuid esinevad harvemini kui mehel on kindel seksuaalpartner või kui tal ei ole südame- ja veresoontehaigusi.

Unetus tähendab võimetust magada. Unetus on häireseisund, kus peamiseks vaevuseks on uinumisraskus või poole une pealt ärkamine. Unetu patsient ei saa unest kosutust, vaid kannatab väsimuse all, mis võib põhjustada kliiniliselt olulist kahju mitmes tähtsas tegevusvaldkonnas.

Ravimitest võivad unetust põhjustada eelkõige mitteselektiivsed beetablokaatorid, bensodiasepiinid ja kaltsiumkanali blokaatorid, klonidiin ja prostaglandiinitootmist tõkestavad valuvaigistid. Need takistavad melatoniini tootmist, millega tõenäoliselt soodustavad unetust regulaarse kasutamise ajal. Alkoholi kuritarvitamine põhjustab kiire une intensiivistumise tagajärjel tavaliselt ärkamisi ängistavast unest ja unetust 3-4 magatud tunni järel. Alkoholisõltuvuse korral on uni katkendlik ja ärkamistega kaasneb sageli rahutust ja uneskäimist. Alkoholivõõrutuse ajal on tugev unetus ja painajalikud unenäod ning ka uneskäimine sagedasteks sümptomiteks, ja seejärel on uni palju aastaid, mõnikord ka jäädavalt pinnaline, puuduvad sügava une perioodid ja magaja on vastuvõtlik välistele segajatele. Kofeiin võib põhjustada unetust. Narkootikumidest põhjustab unetust ja painajalikke unenägusid amfetamiinide, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine. Opioidide kuritarvitamisega võib kaasneda kas unetust või liigunisust. Opioidisõltuvus põhjustab unetust. 

Primaarne unetus tähendab häireseisundit, mis on kestnud vähemalt kuu aega ja mille põhjuseks ei ole vaimse tervise häire ega orgaaniline haigus. Primaarset unetust võib tavaliselt diagnoosida juba küsitluse põhjal, kuid täpsema pildi saab sellest unejälgimistabeli abil. Uneregistratsioon osutub vaid harva vältimatuks uuringuks. Primaarne unetus väljendub tavaliselt pideva väsimuse ja jõuetusena. See algab lapsepõlves ja kestab muutumatuna eluaeg. Sageli muutub see vananedes halva unehügieeni, uinumist takistavate mõtlemis- ja käitumisviiside ning vaimse tervise häirete tõttu.