Haigused

Dolor pedis (lad.k)
foot pain (ingl. k)

Ülevaade
Jalavalu on väga sage kaebus. Kõige sagedasemaks äkki tekkinud jalavalu põhjuseks on trauma, mille korral võivad olla vigastatud nii luud, liigesed, sidemed kui ka lihased. 
Teiseks sagedamaks aeglaselt algava ja pideva jalavalu põhjuseks on reumaatilised haigused, mis kahjustavad liigespindu. Lastel on sagedaseks jalavalu põhjuseks just luude kasvamine.

Tekkemehhanismid

Pideva jalavalu põhjuseks on reumaatilised haigused, mis kahjustavad liigespindu. Kui liigespinnad pole enam siledad, hakkab üks luu vastu teist hõõrduma ja põhjustab tugevat valu just liikumisel.
Spondülooside ja diski prolapsi korral on muutused küll lülisambas, kuid nende muutuste tagajärjel tekib surve jalgade närvile ning valu kiirgub jalga nii rahu olekus kui ka liigutamisel.
Ateroskleroosist tingitud veresoonte ahenemine ja seega jalalihaste verevarustuse halvenemine põhjustab samuti tugevat valu just liikumisel. Samuti kahjustuvad pikemal verevarustuse häirumise püsimisel väikesed närvid ning võivad valule lisaks põhjustada ka suremistunnet ning teisi ebameeldivaid aistinguid jalgades.
Põletikulised ja mädased protsessid esinevad sageli just jalgadel, eriti varvaste, labajala ja sääre piirkonnas, sest need piirkonnad on kriimustuste tekkele ja bakterite nahale kinnitumiseks ning levimiseks soodsad.

Sagedasemad põhjused

Luumurd
Lihaste/ sidemete venitus või rebestus
Artriit (näiteks reumatoidartriit)
Polüneuropaatia (näiteks suhkurtõvest, ateroskleroosist)
Diski prolaps
Meniski rebend
Spondüloos
Ateroskleroos
Kasvuvalu lastel

Haruldasemad põhjused

Roospõletik
Gangreen
Jalgade külmumine
Bursiit
Veenilaiendid
Veenilaiendite lõikuse järgne sündroom
Luukasvajad
Osteoporoos
Osgood-Shlatteri tõbi
Sääre tagumise närvi neuralgia

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Peaaegu alati tehakse jalavalu korral röntgen valutavast piirkonnast või lülisambast, mis võimaldab diagnoosida traumasid, spondüloosi ja kasvajaid.
Liigeskaebuste korral tehakse artroskoopia ehk liigese sisevaatlus (diagnostiline operatsioon), mis näitab liigese täpset seisukorda.
Põletiku kahtluse korral tehakse vereanalüüs ja bakterite külv nii põletiku piirkonnast kui ka verest kindla põletikutekitaja määramiseks. Ateroskleroosi kahtlusel tehakse jala veresoonte angiograafia või Doppler-sonograafia, mis näitab täpselt jalaarterite kitsenemisi ja sulguseid.

Koduse ravi võimalused

Trauma korral on vaja koheselt tõsta jalg tasapinnast veidi kõrgemale ja asetada valusale kohale külm- või jääkott, või kasutada spetsiaalseid kreeme ja aerosoole. Luumurru kahtlusel vastav piirkond lahastada. Lahas peab haarama vigastatud piirkonna ja mõlemalt poolt ühe liigese piirkonna. Sideme venituse korral aitab elastikside. Lisaks võib võtta valuvaigisteid.
Kui esinevad reumaatilised haigused määrab arst teile tavaliselt valuvaigisteid ja hormoonpreparaate. Lisaks aitab ka külm kott.
Ateroskleroosi korral määrab arst teile aspiriini või teisi verd vedeldavaid ravimeid.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

· trauma järgselt esineb tugev jalavalu, võib kaasneda ka jala kuju muutus
· mõnda aega kestev jalavalu, mille põhjust pole teada
· süvenev jalavalu

Kasutatud kirjandus
Beers MH, Berow R. ed. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999.