Influenza (lad.k)
Influenza, flu (ingl.k)
Seletus
Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud ägeda algusega palavikuhaigus, millele on iseloomulikud peavalud, külmavärinad, halb enesetunne, lihasvalud, higistamine, kuiv köha, neelamise valulikkus, liigestevalud ning silmade valguskartus.
Ülevaade
Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust.
Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel.
Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel.
Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu.
Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku.
Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist.
Sümptomid ehk avaldumine
Gripile on iseloomulik palaviku tõus koos külmavärinatega, pea-, lihas- ja liigesvalud, nohu ning köha.
Kopsupõletik tekib gripi tüsistusena tavaliselt eakamatel inimestel ning nõrgestatud organismiga inimetel, olles eriti ohtlik südame- ja neeruhaiguste samaaegsel esinemisel.
Reye sündroomile on iseloomulik 2. - 16. aastastel lastel ja noorukitel tekkiv äge ajukahjustus ning maksa rasvväärastus. Põhjus on ebaselge, kuid arvatakse, et Reye sündroomi teke võib olla seotud aspiriini tarvitamisega gripi ajal. Seetõttu ei soovitata lastel ja noorukitel palaviku alandamiseks aspiriini kasutada.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Tavaliselt ei peeta lisauuringuid vajalikuks, sest ilma tüsistusteta kulgev gripp on iseenesest mööduv haigus, mille puhul kasutatakse sümptomeid leevendavaid üldiseid ravivõtteid.
Kindel gripidiagnoos eeldab laboratoorset uuringut. Ülemiste hingamisteede sekreedist võib viirust mitmesuguste eri meetoditega määrata. Viirusevastaste antikehade olemasolu ja hulka on võimalik kindlaks teha ka vereanalüüsi põhjal.
Ravivõimalused
A-gripi raviks kasutatakse viirusevastaseid aineid - amantadiini ning rimantadiini.
Palaviku alandajana soovitatakse lastel kasutada paratsetamooli, sest aspiriini kasutamist on seostatud Reye sündroomi kujunemisega.
Soovitav on voodiravi, rohkelt juua, vajadusel võib haigusnähtude leevendamiseks kasutada ka köharavimeid või siis valuvaigisteid.
Antibiootikumid teatavasti viirustele ei toimi, seega kasutatakse neid ainult tüsistuste puhul - kui on tekkinud keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, bronhiit või kopsupõletik.
Prognoos
Vaevused kestavad enamasti 3 - 5 päeva ning siis algab paranemine. Sageli püsib köha ja halb enesetunne veel mitu nädalat.
Gripiviirus võib harva osutuda ka eluohtlikuks - seda eelkõige imikutel, vanuritel ning nõrgestatud organismiga täiskasvanutel.
Gripiviiruse vastu tekivad küll veres ringlevad antikehad, kuid kuna pidevalt toimub viirustüvede muutumine, võib kergesti uuesti nakatuda.
Ennetamine
Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid, mida soovitatakse nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele ning lastele ja noortele, kes peavad pikka aega mingi muu haiguse raviks aspiriini tarvitama. Vaktsiinide puhul on aga alati see probleem, et viirustüved muutuvad pidevalt ning seega ei garanteeri vaktsineerimine, et inimese haigestumist ei põhjusta mõni teine viirusetüvi. Siiski on leitud, et vaktsineerimine aitab ära hoida umbes 70% rasketest, eluohtlikest nakkustest.
A-gripiviiruse ennetamiseks kasutatakse viirusevastase ravimi amantadiini profülaktilist manustamist.
Organismi vastupanuvõimet viirusnakkustele tõstavad mõõdukas sportimine, saunaskäimine, tervislik toitumine - mille puhul on kaetud päevane vitamiinivajadus ning loomulikult ka positiivselt mõtlemine!