Haigused ja seisundid

Väliskuulmekäigu põletik

Otitis externa (ld. k)
External otitis (ingl. k)

Selgitus
Väliskuulmekäigu põletik on erinevatest põhjustest tingitud mädane või mittemädane põletik, mis piirdub vaid väliskõrvaga.

Ülevaade
Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv.
Väliskuulmekäigu põletiku puhul on põletikust haaratud kogu kuulmekäik kas tervikuna või osaliselt (kuulmekäigu välisava piirkond). Kuulmekile ja keskkõrv on normis.
Väliskuulmekäigu põletikku esineb sagedamini soojas ja niiskes kliimas, meil suveperioodil. Haigus esineb igas vanuses, võib olla ühe- või kahepoolne, äge või krooniline, mädane või mittemädane.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Mädast põletikku tekitavad bakterid, mittemädase välikuulmekäigu põletiku põhjuseks võivad olla erinevad nahahaigused (psoriaas, ekseem), seened.

Soodustavateks teguriteks on vee sattumine kõrva (nn. “ujuja kõrv”),  väliskuulmekäigu mikrotrauma (võõrkeha, väliskuulmekäigu vigastamine puhastamise käigus), suhkruhaigus, allergia (juukselakk, kosmeetika, ehted), krooniline või mõnikord ka äge keskkõrvapõletik (keskkõrvast pidevalt erituv mäda tekitab lõpuks välikuulmekäigu põletiku).

Soe ja niiske keskkond väliskuulmekäigus on soodne bakterite jaoks, nad hakkavad seal paljunema tekitades ägeda põletiku. Nahahaigused ja seened on pigem kroonilise kuluga põletiku põhjustajaks. Mõnikord võib mittemädane põletik minna üle mädaseks põletikuks.

Sümptomid ehk avaldumine

Ägedale mädasele põletikule on iseloomulik tugev valu , sügelus (väliskuulmekäigu ärritus) ning mädane/vesine eritis kõrvast. Kogu väliskõrv on puudutamisel väga tundlik.
Kuulmise langus tekib siis, kui põletiku tagajärjel tekkiv turse sulgeb väliskuulmekäigu.
Kroonilise põletiku puhul valu tavaliselt ei ole, juhtivaks kaebuseks on sügelus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva.
Bakterioloogiline külv mädast võidakse teha selleks, et välja selgitada, millised mikroobid haigust põhjustavad.

Ravivõimalused

Kõigepealt on vajalik väliskuulmekäigu pidev puhastamine ja hoolikas kuivatamine. Kõrva ei tohi lasta vett.
Põhiline on paikne  ravi kõrvatilkadega, mis valitakse vastavalt põletiku tekitajale.
Bakteritest põhjustatud põletiku puhul kasutatakse antibiootikumi (bakterite vastaseid) tilku,  seenpõletiku puhul antimükootilisi (seentevastaseid) tilku (Pevaryl, Otomize).  Ravikuuri kestus on 7 –14 päeva.
Turset ja sügelust leevendavad kõige paremini kortikosteroidi tilgad (Elocon).
Raskematel juhtudel võib osutuda vajalikuks tablettravi antibiootikumidega (Ciprinol, Cefzil).

Prognoos

Adekvaatse ravi puhul reeglina täielik paranemine. Harvadel juhtudel, õigeaegse ravi puudumisel võib äge mädane põletik levida ümbritsevatele kudedele.

Ennetamine

Ennetamine on osaliselt võimalik, kui püüda vältida väliskuulmekäigu mikrotraumasi ning võimalusel takistada vee sattumist kõrva (nt. ujumisel). 

Kasutatud kirjandus 
1. Üldarsti käsiraamat. Medidcina 1999
2. Korva-, nenä-, kurkkutautioppi ja foniatrian perusteet. Korvatieto OY 1991
3. The Merc manual. 17th ed. 1999