Haigused ja seisundid

Vaimse arengu mahajäämus

ka vaimne alaareng
Mental retardation (ingl. k.)

Seletus
Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel ning kaasneb tunnetuse, kõne, kehalise arengu ja sotsiaalse suhtlemise madal tase.

Ülevaade
Vaimset alaarengut esineb üsna harva. Kerget vormi on kõige sagedamini, kusjuures kerge vaimse mahajäämuse puhul võivad puudujäägid olla isegi märkamatud. Sageli leitakse vaimse mahajäämuse põhjusena mõni neuroloogiline haigus, sagedamini jääb aga põhjus ebaselgeks. Vaimse arengu mahajäämuse ravi ei ole olemas, küll aga saab vastavalt mahajäämuse astmele õigesti kohandatud õpetusega oskuste ja toimetuleku puudujääke leevendada.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Üheks vaimse alaarengu põhjuseks võib olla kaasasündinud joodivaegussündroom, seda esineb peamiselt Venemaa lõunaaladel piirkondades, kus joogivee omapäraks on joodisisalduse vähesus.
Paljudel kerge vaimse mahajäämusega isikutel leitakse mahajäämuse põhjusena mingi peaaju haigus, kuid mitte enamusel. Näiteks esinevad vaimse arengu häired autismi, epilepsia ja veel paljude neuroloogiliste haiguste puhul.
Enamusel jääb põhjus ebaselgeks. Raske vaimse alaarengu põhjuseks on enamasti kesknärvisüsteemi oluline kahjustus või arengu häire.

Sümptomid ehk avaldumine

Vaimse alaarenguga isikutel on nõrgenenud sotsiaalse kohanemise võime. Kerge vaimse alaarenguga isikuil ei pruugi see soodsas toetavas keskkonnas olla silmatorkav. Mõnikord võivad kaasneda käitumishäired, aga ka liikumispuue.
Kerge vaimse alaarenguga inimesed omandavad keele mõningase viivitusega, kuid enamik on võimelised kasutama kõnet igapäevaelus, osalema vestluses. Enamus neist on saavutanud täieliku sõltumatuse eneseteenindamisel nagu söömisel, riietumisel, puhtuse pidamisel, samuti praktilised ja kodused oskused.

Nende oskuste kujunemise tempo on tunduvalt aeglasem normist. Põhilised raskused ilmnevad tavaliselt koolihariduse omandamisel, paljudel on probleemid just lugemise ja kirjutamisega.
Mõõduka vaimse mahajäämusega isikud võivad vajada hooldajat kogu elu vältel. Koolitöö edukus on piiratud, kuigi mõned neist võivad omandada põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises. Üldiselt on sellised inimesed liikuvad ja kehaliselt aktiivsed ning enamus näitab sotsiaalset arengut kontaktide loomisel, suhtlemises teistega ja lihtsas sotsiaalses tegevuses.
Raske vaimse alaarenguga inimesed kasutavad harva arusaadavat kõnet, oma igapäevase eluga nad iseseisvalt hakkama ei saa. Enamus neist on ka tugevalt piiratud liikumisvõimega.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimisel võetakse arvesse mitmesuguseid asjaolusid, näiteks keskkonda, kus laps kasvab, kultuuritausta, käitumise olemust, kliinilisi aspekte. Peamiselt selgub diagnoos spetsiifilisi psühhomeetrilisi teste kasutades. Kindla diagnoosi püstitamiseks peab intellektuaalse tegevuse alaarengu tagajärjel olema vähenenud igapäevaste sotsiaalsete nõudmistega kohanemise võime. IQ testide tulemused kerge vaimse alaarengu puhul on vahemikus 50-69 (keskmise normintellekti puhul on see 100), kuid see ei ole absoluutseks diagnoosi aluseks.
Mõõduka vaimse mahajäämusega isiku IQ testi tulemus on vahemikus 35-49 punkti.
Raske vaimse mahajäämuse IQ-hinne on tavaliselt vahemikus 20-34, sügava vaimse alaarenguga isikutel alla 20.

Ravivõimalused

Ravi ainus võimalus on vaimse alaarenguga isiku suunamine, õpetamine ja arendamine nii, et ta saaks hakkama igapäeva eluga, enda eest hoolitsemisega. Koolihariduse omandamisel arvestatakse arengu taset, püütakse arendada isiku tugevamaid külgi ja õpetada erineva tasemega spetsiaalsete õppeprogrammide järgi, vajadusel kasutatakse individuaalõpet.
Kerge vaimse alaarenguga isikute abistamisel õppimises võib täheldada nende võimete tunduvat arengut ja puudulikkuse kompenseerumist.

Prognoos

Vaimselt alaarenenuil on suurem risk saada füüsiliselt või seksuaalselt kuritarvitatud või muul moel ärakasutatud. Enamus kerge vaimse mahajäämusega isikutest on võimelised praktiliseks tööks, nagu poolkvalifitseeritud või kvalifikatsioonita käsitöö. Kui kaasneb märgatav emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus, võivad nad mitte toime tulla nõudmistega, mida esitab abielu ja laste kasvatamine.
Mõõduka vaimse alaarenguga isikud on täiskasvanuna tavaliselt võimelised tegema lihtsat praktilist tööd, kui ülesanne on üksikasjades hoolikalt selgitatud ja hea juhendamisega kindlustatud. Täielikult iseseisev elu on täiskasvanueas harva saavutatav.

Ennetamine

Tavaliselt ei ole vaimse arengu mahajäämus ennetatav. Kui on kindlaks tehtud selline haigus, millega tavaliselt kaasub vaimne alaareng, siis alustatakse inimese õpetamist ja arendamist nii vara kui võimalik, et tema hilisem puudujääk oleks võimalikult väiksem.
Beebide emad peavad teadma, et lapse vaimne ja ka füüsiline areng sõltuvad suurel määral sellest, kui palju nendega tegeldakse esimesel eluaastal, sest just siis toimub aju ning seega ka mõtlemis-, tundmis- ja muude protsesside kõige kiirem areng.

Kasutatud kirjandus:
„Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10“, 1999