Haigused ja seisundid

Tsüstitserkoos

Cysticercosis  (ld.k)
Cysticercosis (ingl.k)

Selgitus
Paelusside poolt põhjustatud nakkushaigus, mille tagajärjel kapselduvad paelussi vastsed inimese lihastesse.

Ülevaade
Nookpaeluss, mis parasiteerib sealihas, moodustab seal tüstitserke ehk lihastesse kapseldunud vastsete vorme.
Inimene nakatub halvasti töödeldud liha söömisel - sooles vabanevad parasiidid ja tungivad lihastesse, moodustades tsüstitserke inimestel.
Haigus põhjustab valdavalt häireid seedeelundkonnas, kuid võib kahjustuda ka närvisüsteem.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Inimene nakatub, kui ta sööb haigestunud looma liha, mis sisaldab vastseid. Osa vastseid tungivad ka inimorganismis läbi sooleseina ja liiguvad lihastesse ning erinevatesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos.
 
Enamasti on sooles korraga üks uss, kuid see võib elada kuni 25 aastat ja kasvada 3 meetri pikkuseks, täiskasvanud uss koosneb kuni 1000st lülist. 3-5 kaupa erituvad lülid roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui loomad.

Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad need loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse, kus nad kapselduvad.
Kõige sagedamini moodustuvad tsüstitsergid (kapseldunud vastsed) ajus ja vöötlihastes. Tsüstitsergid põhjustavad neid ümbritsevas koes põletiku ning hiljem armistumise. Samuti suruvad nad suurenedes peale ümbritsevatele kudedele.

Sümptomid ehk avaldumine

Lihastes ja nahas tekib tsüstitserkide ümber põletik ja armistumine. Vahel võib inimene ise leida naha all paikneva ümara moodustise.

Kui tsüstitserk on sattunud ajju, tekib selle ümber põletik ja surve, mis võivad põhjustada jäsemete halvatust, krampe, meningiiti ehk ajukelmepõletikku ja ajusisese rõhu suurenemist. Viimase sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, peavalud, nägemishäired, pearinglus ning tasakaaluhäired. Vedeliku äravoolu häirete tõttu ajust võib tekkida vesipea.

Sümptomid ilmnevad kõige varem 11 kuud, ajusümptomid tavaliselt 2-8 aastat pärast nakatumist.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Diagnoosi kinnitab ussimunade leidumine roojas.
Kui tsüstitserk paikneb naha all, võib seda kirurgiliselt eemaldada ja mikroskoobi all kindlaks teha.
Lihaste ja naha skleroosikolded on nähtavad röntgenpildil.
Vereanalüüsist võib määrata ka ussivastaseid antikehi ehk vastuaineid.
Ajus paiknevaid tsüstitserke võib leida kompuuter- või magnetresonantstomograafi abil. Samuti võib aidata diagnoosimisel seljaajuvedeliku ehk liikvori uurimine.

Ravivõimalused

Raviks kasutatakse antibiootikumi, vahel isegi kuni 1 kuu jooksul. Ravi toimub haiglas. Närvisüsteemi haaranud haiguse puhul kasutatakse põletiku allasurumiseks hormoonravi.
Kui võimalik, eemaldatakse tsüstitsergid kirurgiliselt.

Prognoos

Kui tüstitserkide poolt põhjustatud kahjustused ei ole jõudnud tekkida, on prognoos hea.

Ennetamine

Oluline on hoolikas isiklik hügieen, sealiha piisav küpsetamine ja juurviljade pesemine.