.jpg)
ka rinnaangiin;
Südame isheemiatõbi
Angina pectoris (Stenocardia) (ld.k)
Angina pectoris (ingl.k)
Seletus
Episoodiline valu südame piirkonnas, mis on tingitud südame puudulikust verevarustusest.
Ülevaade
Stenokardia on südame isheemiatõve üks levinumaid ning tuntumaid väljendusi. Kuna südame valud viitavad tõsisele südamehaigusele, on oluline alustada õigeaegselt ravi, et ennetada südameinfarkti teket.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, mis areneb aastaid ennem kui haigus avaldub.
Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse.
Süda (nagu kõik elundid) vajab aga normaalseks töötamiseks pidevalt verd ja hapnikku. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Rahuolekus tekkinud valu on märguanne juba kaugele arenenud haigusest.
Sümptomid ehk avaldumine
Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda.
Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus.
Valu episoodide sagedus on väga varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib episoodide sagedus muutuda nii harvemaks kui ka sagedasemaks. Kui valuatakid muutuvad järsult sagedasemaks või püsivamaks, nimetatakse seda ebastabiilseks stenokardiaks ning sel juhul on vajalik kiire meditsiiniline abi.
Ataki ajal on pulss kiirenenud ning vererõhk tõusnud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Stenokardia diagnoosimisel on kõige olulisemaks inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus. Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm ehk südamefilm.
Lisauuringuna on kasutusel südame ultraheli ehk ehhokardiograafia, mis annab informatsiooni südame töö iseloomust ning võimalikest häiretest.
Veloergomeetrial ehk koormustestil uuritakse, kui suurt füüsilist koormust inimene talub ilma, et tal tekiksid südamekaebused.
Koronaararteriograafial viiakse veresoonde kontrastainet, mis toob nähtavale südame pärgarterid ning võimaldab hinnata nende kahjustuse (ahenemise) ulatust.
Ravivõimalused
Stenokardia tuntud ravim ataki ajal on nitroglütseriin, mis mõjub südame veresooni laiendavalt ning seega parandab verevarustust ja leevendab valu. Atakkide vaheajal kasutatakse pikatoimelisi nitraate (isosorbiid dinitraat).
Veel kasutatakse β-adrenoblokaatoreid (nt. propranolool) ning Ca2+-antagoniste (verapamiil). Mõlemad ravimid on vererõhku alandavad ning mõjuvad soodsalt ka südame verevarustusele.
Väikeses annuses aspiriin (100-150 mg) üks kord päevas takistab veres trombide teket ning väldib seega osaliselt pärgarterite ummistumist.
Ebastabiilse stenokardia puhul kasutatakse agressiivsemat ravi haiglas. Vajalikuks võib osutuda kirurgiline ravi:
· Angioplastika – veresoone kaudu viiakse südame pärgarteritesse balloon, millega püütakse ahenenud veresoont laiendada. Umbes 30%-l haigetest võib pärgarter taas ummistuda , mistõttu protseduuri korratakse või teostatakse šunteerimine;
· Pärgarterite šunteerimine – on pikk ning keeruline operatsioon, mille käigus viiakse ummistunud veresoone juurde teine veresoon, mis tagab edaspidi kahjustunud südameosa verevarustuse. Kuni 85%-l haigetest taanduvad haigusnähud oluliselt.
Ka kirurgiline sekkumine ei ravi haigust täielikult, on oluline režiimi jälgimine ning ravimite pidev tarvitamine.
Prognoos
Prognoos sõltub stenokardia raskusest, sagedusest ja kestvusest. Kõige olulisem on jälgida režiimi (vt. ennetamine) ning regulaarselt käia arsti kontrollil, kasutada ravimeid. Kirurgilise raviga on alati seotud risk: suremus 1-3%, südameinfarkti tekkimine <5%.
Ennetamine
Õige elustiil ning režiim on peamised abivahendid ateroskleroosi ennetamiseks:
* ära suitseta
* võta üks tablett (100mg) aspiriini päevas (kui see pole sinu arsti poolt sulle keelatud)
* Kontrolli ning vajadusel ravi oma vererõhku
* Kui Sul on suhkruhaigus, ravi end korrektselt ning kontrolli pidevalt veresuhkru taset
* Söö tervislikult, ära liialda loomsete rasvadega
* Kontrolli oma vere kolesteroolisisaldust ning vajadusel alanda seda ravimitega
* Ole füüsiliselt aktiivne
* Väldi liigse kehakaalu tekkimist
* Käi regulaarselt arsti kontrollil
* Informeeri alati arsti, kui sinu tervis halveneb
* Iga inimese režiimi määrab raviarst eraldi, olenevalt haiguse raskusest ning kaasuvatest probleemidest.
Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrison’s Principles of Internal Medicine, 1998
Interneti andmebaasid
