Haigused ja seisundid

Söögitoru atreesia

ka seedetrakti ülemise osa avanematus;
ösoofaguse atreesia;
kaksteistsõrmiksoole avanematus (duodenaalatreesia)
Atresia oesophagi; atresia duodeni (ld.k)
Esophagal atresia, duodenal atresia (ingl k)


Selgitus
Kaasasündinud väärarend kus söögitorul või kaksteistsõrmiksoolel puudub valendik.

Ülevaade
Söögitoru atreesia esineb sagedusega 1:3000 vastsündinu kohta. Sageli kaasuvad  teiste organite arenguanomaaliad (südames, kuseteedes, luudes).
Kaksteistsõrmiksoole atreesiat esineb sagedusega 1:10000. Haigus esineb sagedamini enneaegselt sündinud (enne 37. rasedusnädalat) ja Downi sündroomiga lastel.
Haigus avaldub juba esimestel elupäevadel ning ravi on alati kirurgiline.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Söögitoru atreesia tekkepõhjusi ei teata.
Söögitoru lõppeb umbselt või esineb ühendus  ehk fistul hingetoruga. Sel juhul võib sülg sattuda hingamisteedesse, mis raskendab hingamist.

Duodeenumi atreesia põhjuseid samuti ei teata. Soolesulguse võivad põhjustada erinevad mehhanismid:
• Suur ringikujuline kõhunääre, mis rõhub soolele
• Sidekoelised liited sooles
• Peensoole lingu üleminek kaksteistsõrmiksoolest ja selle kinnisurumine
• Valesti arenenud ja kulgevad veresooned
• Suur tsüst kõhuõõnes
• Duodeenumil pole arenenud valendikku.
Haigute kahtlus võib tekkida raseduse ajal tehtaval loote  ultraheliuuringul.

Sümptomid ehk avaldumine

• Söögitoru atreesia korral tekivad sümptomid tundide jooksul peale lapse sündi. Esineb rohke süljeeritus, kuna takistatud on sülje neelamine makku. Kaasuda võib ka  köha ja vahutav eritis suust juhul, kui esineb söögitoru ühendus hingetoruga.

• Duodeenumi atreesia korral avalduvad haiguse tunnused esimestel elupäevadel, kui tekib korduv rohke oksendamine. Olenevalt soolesulguse kõrgusest on oksemassid kas sapisegused või vesised.
Sapise okse korral on looteroe heledat värvi (tavapäraselt mustjas). Lapse kõht suureneb.
Pidevast oksendamisest muutub kehavedelikes olevate ainete tasakaal ja lapse üldseisund muutub raskeks.

Oksemasside sattumisel hingamisteedesse võib areneda kopsupõletik, mille süvenemisel tekib hingamispuudulikkus ja üliraske seisund

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Sondeerimine ehk peene toru viimine makku: söögitoru atreesia korral ei ole võimalik sondi makku viia, see näitab, et söögitorus on sulgus.
Röntgenülesvõttel saab kontrollida, kas röntgenkontrastne aine läbib söögitoru ja läheb makku või peetub söögitorus.

Ravivõimalused

Mõlema haiguse raviks on vaja teha operatsioon.
Enne seda peab aga parandama lapse üldseisundit. Selleks peab ära imema ehk kõrvaldama seedetrakti sattuva sülje ning last ei tohi toita. Tema vedeliku- ja energiavajadus kaetakse veeni manustatavate vedelikega.
Kui lapse seisund on paranenud, tehakse operatsioon. Kui söögitoru otsad ulatuvad kokku siis nad ühendatakse. Vajalik võib olla korduv opereerimine ja eelnev soole otste venitamine.
Kaksteistsõrmiksoole otsad ühendatakse või eemaldatakse kõhuõõnest soolele suruv organ.

Prognoos

Prognoos sõltub sellest, kui raskeks kujunes lapse seisund ja kui kiiresti alustati raviga. Kuna haiguse tüsistused (kopsupõletik, vedeliku puudus) on tõsised, on võimalik ka haiguse lõppemine surmaga.
Tihti saab määravaks kaasuvate väärarendite tõsidus ja eluohtlikkus.
Peale operatsiooni jääb sageli probleemiks toidu tagasiheitmine ehk refluks.

Ennetamine

Kuna haiguse põhjust ei teata siis ei saa seda ennetada. Võimalik on haiguse varane diagnoosimine loote ultraheliuuringul.