Haigused ja seisundid

Salmonelloos

Salmonelloses (ingl.k.)

Seletus
Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. 
Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku.

Ülevaade
Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis.
Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees.
Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke.

Sümptomid ehk avaldumine 

Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi mitmeid nädalaid peale sümptomite kadumist.
Imikutel, raukadel ja raske immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel võib aga salmonella-enteriit väga raskelt kulgeda ja isegi surmaga lõppeda.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Salmonelloosi kindlaks tegemiseks otsitakse baktereid väljaheitest.
Kasutatakse ka salmonella vastaste antikehade määramist verest.
Toidumürgituse kahtlusel püütakse bakterit leida ka toidujääkidest ning oksemassidest.

Ravivõimalused

Salmonellaenteriidi puhul on oluline jälgida, et eriti imikutel ja eakatel inimestel ei tekiks organismis vedelikupuudust. Kui varem arvati, et kergematel juhtudel antibiootikumidega ravimine haiguse kulgu ei lühenda, siis viimasel ajal soovitatakse ka ägeda salmonelloosi puhul kasutada antibiootikumravi - fluorokinoloone
Salmonellakandjate - kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud bakterikandlus - ravimiseks on tõhus antibiootikum tsiprofloksatsiin.

Prognoos

Haigus kulgeb raskemini imikutel, raukadel ning nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kuid tavapäraselt ei kujuta endast suurt ohtu.

Ennetamine

Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse  põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosiohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib saada salmonelloosi.
Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides.

Kasutatud kirjandus
1. Infektsioonhaigused, AS Medicina 2000
2. Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat, AS Medicina, 1998
3. Gerd Herold, Sisehaigused, 1999
4. Reisimeditsiini teatmik, AS Medicina, 1998