Haigused ja seisundid

Rinnavähk

ka piimanäärme vähkkasvaja
Breast cancer (ingl.k)
Cancer glandulae mammae (lad.k)

 

Seletus

Rinnanäärme vähkkasvaja on pahaloomuline kasvaja, mis on alguse saanud rinnanäärmest, kuid mis oma iseloomult on süsteemne haigus, s.t mõjutatud patsiendi geneetilisest taustast ja hormonaalsest seisundist.

Ülevaade

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel, moodustades 32% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest. Surmapõhjustest pahaloomuliste kasvajate seas on ta II-III kohal. Haigestumine rinnavähki maailmas tõuseb ja seda paralleelselt koos elatustaseme tõusuga.

Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, kuid see suhe N:M on 100:1. Näiteks 1997 a. diagnoositi Eestis naistel 600 esmasjuhtu, meestel 5 esmasjuhtu. Risk haigestuda piimanäärmevähki tõuseb inimese vanuse kasvades. Haigus on suhteliselt harv naistel alla 40 eluaasta.

Vähijuhud on sagedasemad kõrgema sotsioökonoomilise taustaga naiste seas, mida seletatkse elustiiliga, ennekõike hilise esmassünnitusega.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Rinnanäärmevähk on geneetiliselt määratletud kasvaja. Hormonaalset aktiivsust mõjutavad tegurid - vara alanud menarhe, hiline menopaus, mittesünnitanu - võivad vallandada vähi teket.
Tavaliselt paikneb kasvaja rinnas ühe koldena, kuid võib olla ka mitme koldena ja üheaegselt mõlemas rinnas. Ühe rinnavähi vormina võib esineda ka rinnanibu piirkonnast alguse saanud kasvaja, nn. Paget`vähk.
Kuna rinnavähk on pahaloomuline kasvaja on tal omadus levida ka väljapoole rinnanäärmekude ja anda siirdeid e. metastaase. Esmalt tekivad metastaasid lümfiteid pidi levides kaenlaalustesse lümfisõlmedesse. Hiljem on võimalik vähirakkude levik kopsu, maksa, luudesse, ajju ja mujale.

Sümptomid ehk avaldumine

Varases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid vaevusi.
Kõige sagedasem kaebus, millega naised pöörduvad arstile on rinnast leitud “tükk” - rinda tekkinud sõlm või tihenenud kude (65-76% juhtudest).
Lisaks sellele on mitmeid sümptomeid, mille avastamisel tuleks pöörduda koheselt arsti poole:

  • Viimasel ajal tekkinud rindade suuruse ja/või kuju erinevus
  • Rinna nahavärvi muutus (sinakas, punetav)
  • Rinnanibu sissetõmme
  • Mitteimetaval naisel eritise teke rinnanibust
  • Naha sissetõmbed rinnal
  • Nn. “sidrunikoore fenomen”, s.t. rinna nahk näeb välja krobeline nagu sidrunikoor
  • Kaenlaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Kuulates ära inimese kaebused ja seejärel vaadeldes ja katsudes mõlemat rinnanääret saab arst informatsiooni võimalikust haigusest ja edasiste uuringute vajalikkusest.
Kasvajakolde avastamiseks ja täpse paiknemise määramiseks kasutatakse rindade röntgenuurinugt ehk mammograafiat.
Mõnedel juhtudel on vajalik ultraheliuuring.
Oluline uuring on nõelaga proovimaterjali võtmine kasvajakoldest, mida hiljem uuritakse mikroskoobi all. Sellega saab enamasti selgeks, mis tüüpi kasvajaga on tegemist.
Kui diagnoos jääb ebaselgeks, tehakse diagnostiline operatsioon, mille käigus eemaldatakse kasvajakude ja uuritakse seda mikroskoobi abil. Koeproovis saab määrata ka hormoonide - östrogeeni ja progesterooni - retseptoreid, mis on olulised edasises ravis.
Lisaks neile uuringutele tehakse vastavalt vajadusele lisauuringuid, et teha kindlaks, kui kaugele on kasvaja organismis arenenud. Selleks võidakse teha kopsuröntgen, ultraheliuuring/ kompuutertomograafia kõhukoopast, luude uuring spetsiaalse märgistatud ainega, mis aitab leida siirdeid luukoes ja ka vereanalüüsid organismi üldise seisundi hindamiseks.

Ravivõimalused

Ravivõimalused on rinnavähi puhul väga mitmekesised ja sõltuvad paljudest asjaoludest:

  • Kasvaja tüübist
  • Kasvaja paiknevusest
  • Haiguse arengustaadiumist
  • Haige vanusest
  • Hormoonretseptorite olemasolust kasvajakoes
  • Haige üldseisundist
  • Patsiendi soovist

Rinnavähi ravis on võimalikud järgmised raviviisid

  • Kirurgiline ravi, mille puhul on võimalik nii rinda säilitav ravi kui kogu rinna eemaldamine. Millist meetodit kasutatakse, sõltub haiguse arengustaadiumist
  • Keemiaravi vähirakke hävitavate ravimitega.
  • Kiiritusravi.
  • Hormoonravi.

Enamasti kasutatakse nende raviviiside erinevaid kombinatsioone, mis sõltuvalt patsiendist ja haiguse staadiumist võivad suuresti erineda. Eesmärk on hävitada organismist kasvajarakud.

Riskifaktorid

Rinnavähi tekkega seostatakse mitmeid suurema või vähema mõjuga riskitegureid:

  • Naissugu.
  • Rinnavähi esinemine esimese astme lähisugulastel (emal, õel, tütrel); enamikul neist juhtudest on leitud geneetilise mutatsiooni esinemine (BRCA1 ja BRCA2).
  • Kui ühes rinnas on ravitud vähki, on vähitekke risk suurem ka teises rinnas.
  • Varane menarhe (<12a.), hiline menopaus(>55a.), kuna östrogeenide mõju elu jooksul on olnud pikem.
  • Hiline esmassünnitus(>30a.), üldse mitte sünnitamine.
  • Kokkupuude radioaktiivse kiirgusega.
  • Kehaväliste östrogeenide tarvitamine- hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide ja hormoonasendusravi kasutamise ning rinnavähi tekke vahel on erinevates uuringutes vasturääkivad tulemused.
  • Muutused suguhormoonide tasemes.
  • Vähieelsed muutused rinnanäärmes- piimajuha sisesed papilloomid, fibrotsüstiline mastopaatia.
  • Mõningane seos alkoholi ja loomsete rasvade liigtarbimisega.

Prognoos

Prognoos sõltub mitmetest faktoritest.
Headeks prognostilisteks näitajateks on patsiendi vanus üle 50 aasta, kaenlaalused lümfisõlmed ei ole haaratud, kasvaja mõõtmed on väikesed<1 cm, piirdunud kasvaja, kasvajakoes on östrogeen ja progesteroon retseptorid.
Mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule.

Ennetamine

On leitud, et esmasrasedusel, mis on täielikult välja kantud ja lõppenud sünnitusega enne 30. eluaastat on rinnavähi eest kaitsev toime. Oluline roll on ka sellele järgneval lapse imetamisel.
Rinnavähi varasel avastamisel on suur roll naisel endal. Soovituslikult peaksid kõik naised üle 20. eluaasta kord kuus oma rindu ise kontrollima neid peegli ees vaadeldes ja kombeldes.
Menstrueerivatel naistel on kõige sobilikum aeg selleks nädal peale menstruatsiooni, kui rinnad on kõige pehmemad.
Eespool kirjeldatud sümptomite avastamisel tuleks pöörduda koheselt oma perearsti või günekoloogi poole, kes suunab spetsialisti vastuvõtule.
Paljudes riikides kasutatakse ka nn. skriining mammograafiat, et avastada varjatud vähki sümptomeid mitteomavatel naistel. Oluline on see uuring eelkõige keskmise ja kõrge haigestumisriskiga naiste puhul ja informatiivne üle 40.a.naistel.