Haigused

ka vöötlihaskasvaja
Rhabdomyosarcoma (ld.k)
Rhabdomyosarcom (i.k.)

Selgitus
Rhabdomüosarkoom kuulub vöötlihaskoest pärit pahaloomuliste kasvajate hulka. Healoomuline rhabdomüoom on hamartoom. Rhabdomüosarkoom on väga harva esinev kasvaja.

Ülevaade
Peamiselt esineb rhabdomüoomi poistel alla 3 aasta või siis meestel vanuses 25-40 a. Peamiselt esineb seda kasvajat pea ja kaela piirkonnas. Suguelundite rhabdomüosarkoomi on peamiselt noortel ja keskealistel naistel.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Mingit otsest riskifaktorit senini tuvastatud pole. Võib arvata, et peamiseks põhjuseks on mingi faktori mõjul tekkinud geneetilised muutused vöötlihases, mis sunnib lihasrakke liigselt paljunema ning kasvaja moodustama.

Sümptomid ehk avaldumine

Nagu ülal juba mainitud, paikneb  rhabdomüosarkoom peamiselt pea ja kaela piirkonnas. Seega on peamised sümptomid seotud just nende kahe regiooniga.
Võib märgata lisamassi kaelal, neelamine võib muutuda raskeks, kurk “karedaks”, hääl jämedamaks.
Kui rhabdomüosarkoom asub südames, võib esineda hingamisraskus ning tüsistusena võib tekkida ajuinsult.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on.
Järgnevalt füüsilisel läbivaatusel uuritakse probleemset piirkonda, et kas seal on mingit lisamassi.
Suguelundite rhabdomüosarkoomi korral leitakse vaginaalsel läbivaatusel haigusele iseloomulikud muutused.
Need, kellel on kasvaja südames, võib leida lisakahinaid südame kuulamisel. Järgnevalt tuleks organismi üldise seisukorra hindamiseks teostada vereanalüüsid.
Instrumentaalsetest uuringutest võib teha röntgenpildid rindkerest ning kasvajast haaratud piirkonnast ning kui on kahtlus südame rhabdomüosarkoomile, on omal kohal loomulikult kompuutertomograafia ja/ või  magnetresonantstomograafia.
Nagu teiste pahaloomuliste kasvajate puhul, on kõige aluseks kasvaja ehituse määramine, mis eeldab proovitüki võtmist.

Ravivõimalused

Rhabdomüosarkoomi ravi on kirurgiline eemaldamine. Kuna kasvaja võib põhjustada nii tugevaid valusid kui ka hingamisprobleeme, siis enne operatsiooni on tarvis need kuidagi lahendada. Selleks kasutatakse valuvaigisteid, erinevaid toitmismeetodeid ning hapniku manustamist.
Operatsioon seisneb patoloogiliselt muutunud koe (kasvaja) eemaldamises. Suguelundite rhabdomüosarkoomi puhul on peamiseks eesmärgiks tagada normaalne uriini ning väljaheite väljumine põiest ning soolest. Kõige ohtlikum on kirurgiline ravi südames asuva kasvaja puhul.

Prognoos

Kaugtulemused sõltuvad sellest, millise piirkonna kasvajaga oli tegemist ning kui radikaalne oli kirurgiline ravi. Kõige keerulisem on midagi ette ennustada südame rhabdomüoomi puhul, sest ravi on läbi avatud südameoperatsiooni.

Ennetamine

Kuna momendil mingit konkreetset riskifaktorit teada pole, siis ei osata ka ennetamiseks adekvaatseid soovitusi jagada.

Kasutatud kirjandus
J. Norton, R. Bollinger “Surgery: Basic Science and Clinical Evidence” 2000