Haigused

Rheumatoidarthritis (ld.k. )
Rheumatoidarthritis (ingl.k)

Selgitus
Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet.

Ülevaade
RA esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed.
Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub.
Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus.
Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele.
Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine.

Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime.

Sümptomid ehk avaldumine

Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi.
Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Tavaliselt haigestuvad väikesed sõrmeliigesed, randmeliigesed, küünarliigesed. Jalgadel varbaliigesed,  hüppe– ja põlveliiges.

Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas.
Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul.

Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Esmalt viitavad diagnoosile iseloomulikud kaebused ning haigusilmingud.
Röntgenuuringuga püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu.
Vereanalüüsist määratakse põletikunäitajad ning reunatoidfaktor, mis aga paljudel haigetel puudub.

Ravivõimalused

• Puhkus ja toitumine – haiguse aktiivses perioodis võimalikult palju puhata.
• Põletikuvastased ravimid (Diclofenac, Ibuprofen), vähendavad valu ja põletikku.
• Kuld, Sulfasalazin, Penitsilliinamiid võivad vajalikuks osutuda agressiivsemas ravis. Need ravimid omavad haiguse kulgu mõjutavat toimet. Raviefekt saabub alles mõne kuu möödudes.
• Glükokortikosteroidid annavad lühiajaliselt kõige paremat efekti.
• Kehalised harjutused
• Vahel on vajalik kirurgiline ravi, kui liigese moondumised segavad juba oluliselt liigese tööd.

Prognoos

Haigus on invaliidistav, kuna liigeste kahjustus on pidevalt süvenev.

Ennetamine

Reumatoidartriiti ei ole võimalik ennetada.