Haigused ja seisundid

Reiteri tõbi

ka reaktiivne artriit
arthritis reactiva (ld.k )
reactive arthritis(ingl.k)

Selgitus
Reaktiivne artriit on steriilne liigespõletik, mis tähendab, et põletiku kolle paikneb liigesest eemal aga liigeses areneb ikkagi põletik.

Ülevaade
Reaktiivne artriit ehk -liigespõletik tekib teatud teise põletiku tõttu, mis ei paikne liigeses. Sagedamini on selle põhjustajaks sugu- ja kuseteede kroonilised põletikud.
Õigeaegse eduka ravi korral on prognoos hea, kuid haigus võib muutuda ka krooniliseks.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Reaktiivse liigespõletiku tekkepõhjusteks peetakse erinevaid põletikke: 40% reaktiivsetest artriitidest on tekkinud sugu– ja kuseteede põletike tõttu, 20% soolepõletikest tingituna.
Ülejäänud juhtudel võib olla tegemist ära ülemiste hingamisteede nakkusest, kirurgilistest sooleoperatsioonidest, vaktsineerimisest ja teistest infektsioonidest tingitud põletikuga.

Haiguse põhjuseks on häire inimese immuunsüsteemis, mistõttu see hakkab ründama oma keha rakke, pidades neid võõrasteks.
Reaktiivse liigespõletiku korral rünnatakse liigese struktuure, mistõttu need kahjustuvad ja tekibki haigus.

Miks sellise mehhanismiga haigus mõnedel inimestel tekib, teistel aga mitte, ei osata seletada.

Sümptomid ehk avaldumine

Reaktiivsesse artriiti on haigestutakse noores eas (keskmine vanus 20-30.a.), sageli 1-1,5 kuud peale teatud infektsiooni põdemist.
Sagedamini kahjustuvad just jalaliigesed, võib esineda ka seljavalu ja –kangust.

Vahel võib esineda mitmete erinevate elundkondade haaratusest tingitud sümptomeid: silmade kipitus, punetus ja valulikkus (konjuktiviit); peopesade ja jalataldade punetav lööve jms.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosi aluseks on tüüpilised kaebused või ülalkirjeldatud sümptomid.
Tehakse ka vereanalüüs, mis näitab põletikunäitajate ning antikehade ehk vastuainete esinemist.

Röntgenuuring liigestest võimaldab eristada reaktiivset põletikku teistest võimalikest liigesvalu põhjustavatest haigustest.
Liigesest võidakse võtta analüüs nõela ja süstla abil, millega saab välistada bakteritest tingitud liigespõletiku.

Ravivõimalused

Reaktiivse artriidi ravi alustatakse haiglas.
Oluline on välja ravida liigespõletikku põhjustanud haigus ning samaaegselt püüda leevendada liigeskaebusi.

Ravimitest kasutatakse erinevaid antibiootikume, põletikuvastaseid ravimeid (indometatsiin, ibuprofen).
Krooniliseks muutunud liigespõletiku puhul kasutatakse hormoonpreparaate (ka liigesesiseste süstetena).
Harvem võib vaja minna immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid.

Nahalööve ning silmapõletik lahenevad tavaliselt iseenesest ning spetsiaalselt ravi ei vaja.

Prognoos

Eduka raviga ning järjepideva ravikehakultuuriga on prognoos hea. Siiski on oht, et haigus muutub krooniliseks.

Ennetamine

Ravida korralikult välja kõik infektsioonid.
Klamüüdia (Clamyia trachomatis) poolt tekitatud nakkava suguhaiguse korral tuleb ravida ka seksuaalpartnereid.