Haigused

Coxalgia, coxodynia, ischias (lad. k.)
Hip pain (ingl. k.)

Ülevaade
Puusavalu võivad põhjustada väga paljud erinevad haigused. Valu põhjus ei pruugi olla üldsegi puusas.
Puusavalu võib esineda tõsise liigeshaiguse korral, ülekoormusest või traumadest tekkinud liigesekestade, kõõluste, lihaste põletikest, kõhuõõnehaigustest, kuse- ja suguelundite haiguste, luustikuhäirete (osteoporoos), kiirguvate närvivalude korral.

Tekkemehhanismid

Puusavalu võib põhjustada pidevalt süvenev, liigeseid muundav ehk deformeeriv, lõpuks invaliidistav liigeshaigus.

Puusavalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige.

Puusavalu võib tekkida kõhuõõnehaiguste ning -häirete korral kuse- ja suguelundites, luustikuhäirete (osteoporoos), kiirguvate närvivalude korral.

Osteoartroos on liigeskõhre kulumise haigus. Üheks oluliseks osteoartroosi tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus (raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu).

Osteoporoosi ehk luuhõrenemise korral väheneb kaltsiumi sisaldus luudes ja luud muutuvad hapraks. Osteoporoosi olulisemateks riskiteguriteks vanemas eas on madal suguhormoonide tase organismis ning kortikosteroidravimite (prednisoon, kortisoon) kasutamine astma ja reumatoidartriidi raviks.

Infektsioosset artriiti ehk liigesepõletikku põhjustavad liigeses viirused, seened, bakterid, tekib mäda. Organismis pikemalt püsiva seen- või viirushaiguse korral esineb oht, et haigustekitajaid satub vereringesse ning kandub verega organismis laiali, sh liigestesse.

Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus).

Reumatoidartriit algab enamasti keskeas, kulgeb pidevalt edasi arenedes, hiljem moondab liigeseid, enamasti sõrme- ja randme, pöia-varbaliigestes. Võib tekkida ka puusaliigeses. Reumatoidartriidi täpne tekkepõhjus ei ole teada.

Sagedasemad põhjused

Liigeshaigused
• Osteoartroos ehk liigeskulumus
• Osteonekroos ehk luukärbumine (puudulikust verevarustusest)
• Osteoporoos, osteoporootilised luumurrud (selgroolülid)
• Luumurd (reieluu, puusanapp, vaagnaluu)
• Spondüloartropaatia (muutused selgroolülidevahelistes liigestes)
• Infektsioosne artriit
• Juveniilne artriit (sh psoriaatiline artriit)
• Hemartroos ehk verevalum liigeses (trauma korral)
• Reumatoidartriit
• Osteomüeliit

Liigest ümbritsevate kudede haigused
• Trohhanterbursiit ehk limapaunapõletik
• Entesiit ehk kõõluse, sideme või liigeskapsli luule kinnitumiskoha põletik
• Reumaatiline polümüalgia ehk lihasvalu
• Adduktori tendiniit ehk reie lähendajalihase kõõluse põletik

Kõhu- ja kusesuguteede häired
• Aordianeurüsm
• Song
• Põletikuline haigus vaagnas
• Kivi kusejuhas
• Kõhukelmetagused protsessid
• Kubeme või aordikõrvaste lümfisõlmede suurenemine

Kiirguvad valud
• Istmikunärvivalu
• Lülidevaheliste ketaste degeneratiivsed ehk “kulumise” haigused
• Spinaalstenoos ehk lülisambakanali ahenemus
• Sakroiliit ehk ristluu-niudeluu vahelise liigese põletik

Haruldasemad põhjused

• Hemokromatoos
• Luukasvaja
• Sarkoidoos
• Pageti tõbi

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Hinnatakse kõnnakut, alajäsemete ja selja liikuvust, liigeste valulikkust, vaadatakse luude/liigeste väliseid muutusi.
Lisaks võivad olla vajalikud röntgenuuringud, et näha võimalikke muutusi liigestes/luudes. Luude tihedust on võimalik hinnata densitomeetria abil.
Vereanalüüsist hinnatakse põletiku olemasolu.
Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse edasiste uuringute vajadus.

Koduse ravi võimalused

Kodus oleks soovitav ravida puusavalu vaid juhul, kui valu põhjus on varem kindlaks tehtud ning on juba teada, kuidas seda leevendada.
Liigesjäikuse vähendamiseks tuleb kasuks võimlemine.
Koormuse vähendamiseks liigestele, aga ka kogu organismile üldiselt, tuleks liigse kehakaalu korral kaalu vähendada.

Arsti poole pöördu juhul, kui

• Esineb puusavalu, mille põhjus ei ole teada.