Haigused ja seisundid

Ptoos

ka silmalau allavaje
Ptosis (lad.k)
Ptosis (ingl.k)

Seletus
Silmalau allavaje, mille põhjuseks on silmalaugu tõstva lihase nõrgenemine või seda varustavate närvide kahjustus.

Ülevaade
Ptoos on ülemise silmalau allavaje, mis võib olla nii omandatud, kui kaasasündinud häire. Nägemine võib häiruda mõlema puhul. Õigeaegselt rakendatud silmalau asendit parandavate meetodite abil nägemine taastub.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Ptoosi jagatakse kaheks: kaasasündinud ja omandatud ptoosiks.
Kaasasündinud ptoosi põhjused pole veel päris selged.
Omandatud ptoos võib tekkida juba lapseeas või alles hilisemas elus. Lapseeas tekkiv ptoos arvatakse olevat pärilik. Kui seda õigeaegselt ei ravita, siis kestab see kogu elu.
Täiskasvanutel tekib ptoos enamasti vanaduses, mil silmalau tõsturlihas on lõtvunud. Ptoos võib olla ka neuroloogiliste haiguste sümptomiks (häiritud on ülemise silmalau tõsturlihast innerveerivate närvide töö).
Ptoosi põhjuseks on ka silmalaugu tõstva lihase kõõluse lõdvenemine või eraldumine silmalaust. See võib olla tingitud vananemisest, vigastusest või olla mõne silmaoperatsiooni tüsistuseks.
Ptoos võib olla seotud järgmiste haigustega:  diabeet, Horneri sündroom, insult, müasteenia, ajukasvaja. Ka silmalau kasvaja võib häirida tõsturlihase tööd.

Sümptomid ehk avaldumine

Täieliku ptoosi puhul katab ülemine silmalaug kogu silma, silma pole võimalik tahtlikult avada.
Osalise ptoosi puhul on silm osaliselt vaba, kuid silma täielik avamine pole ikka võimalik.
Nii osalise kui täieliku ptoosi puhul nägemine häirub. Inimene pole ise suuteline laugu üleval hoidma ja silm muutub laisaks.
Enamasti on ptoos ühepoolne, aga vahel ka kahepoolne.
Mõnikord võib esineda ka suurenenud pisaravoolu.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoositakse esmalt vaatlusel.
Täpsemad uuringud olenevad silmalau allavajumise põhjusest.

Ravivõimalused

Kerge ja mõõduka ptoosi puhul rakendatakse mittekirurgilist ravi.
Nägemise korrigeerimiseks kirjutatakse välja prillid.
Vahel tehakse enne kooliminekut lapsele siiski operatsioon, eelkõige parema kosmeetilise efekti saavutamiseks.

Raskema ptoosi puhul tehakse korrigeeriv operatsioon.
Ptoosi operatsiooni põhimõtteks on nii vanuritel kui lastel silma ülalau tõsturlihase lühendamine ja tugevam kinnitamine silmalau külge. Seda püütakse teha nii, et ta oleks sümmeetriline teise silmaga, ning et nägemisväljad oleksid mõlemal pool võrdsed. 

Prognoos

Lapseeas õigeaegselt väljaravimata ptoos võib põhjustada kõõrdsilmsust või amblüoopiat ("laisa silma sündroom"). Samuti võib see põhjustada astigmatismi
Operatsiooni tulemused on reeglina head, kuid mõnedel juhtudel, kui ülemise silmalau tõsturlihas juba väga moondunud on, pole täielik korrektsioon enam võimalik.
Laps, kellel on tehtud operatsioon, peab kindlasti käima veel korduvalt nägemist kontrollimas, et ei jääks märkamata nägemise arengu häired. 

Ennetamine

Ptoosi pole võimalik ennetada.