Haigused ja seisundid

Põletus

Combustio (lad.k)
Burns (ingl.k)

Selgitus
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust.

Ülevaade
Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevat osa kehapinnast. Lastel tekivad põletused sagedamini kuuma vedelikuga, täiskasvanutel lahtise tule hooletul käsitlemisel või muude õnnetuste tagajärjel. Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega kokkupuutel või elektritrauma tagajärjel.
Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku.
Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke.
Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud).
Eriti leegipõletusega võib kaasneda ka mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel tekkiv hingamisteede kahjustus, mis halvemal juhul võib põhjustada hingamisteede tursumise ning hingamisseiskuse.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomiteks on erineva astmega nahakahjustused ehk põletushaavad. Raskematel juhtudel ka hingamisteede kahjustusest hingamishäired ning teadvushäire ja šokk.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Põletuse diagnoosimisel selgitatakse põletuse suurus ning aste. Hingamisraskuste korral võidakse teostada hingamisteede vaatlus.

Ravivõimalused

Ravi sõltub põletuse suurusest ning astmest. Esmalt tuleb kannatanu toimetada turvalisse kohta, manustada hapnikku ning ettevaatlikult eemaldada põlenud riided.
Kontrollitakse hingamisteed ning üldseisund, tehakse valuvaigistav süst.
Pindmiste põletuste puhul, kui üldseisund on hea, korrastatakse haavad. See hõlmab kahjustatud naha eemaldamise, nahapinna puhastamise ning steriilse sidumise (tavaliselt hõbedat sisaldava salviga).
Kui tegemist on teise astme põletusega ning see asub liigeste läheduses, võidakse jäse lahastada.
Teise ning kolmanda astme põletuste puhul alustatakse koheselt ka antibiootikumravi et ennetada infektsiooni tekkimist. Haavasid tuleb siduda ning puhastada iga päev, mõnikord ka mitu korda päevas.

Raskes üldseisundis kannatanu vajab kiiret esmaabi. Tavaliselt kasutatakse juhitavat hingamist, asendatakse vedelikukadu veeni kaudu manustatavate lahustega ning teostatakse samuti haavakorrastus. Suured põletused võivad olla eluohtlikud, mistõttu sageli on vaja pikaajalist intensiivravi kogu organismi tasakaalu saavutamiseks.
Lisaks tehakse süst teetanuse profülaktikaks.

Prognoos

Kergemad põletused (täiskasvanutel <15%, lastel <10%) ravitakse peale esmaabi andmist kodus. Paranemine toimub tavaliselt kiiresti, võivad jääda armid.
Raskes üldseisundis, suuremate põletushaavadega kannatanud võivad paraneda täielikult, kuid suremusprotsent on kõrge. Eelkõige oleneb see kahjustuse ulatusest ning abi saamise kirusest, organismi eelnevast seisundist ning kaasuvatest haigustest.
Eriti ohtlikud on hingamisteid kahjustavad põletused ning elektritrauma, mis võib kahjustada mitmeid siseorganeid.

Ennetamine

• Hoida tikud, elektriseadmed ning kemikaalid lastele kättesaamatus kohas
• Peab olema ettevaatlik lahtise tulega ning jälgima lapsi seal juures
• Paigalda koju tulealarm ning räägi lastele tule ohtlikkusest

Kasutatud kirjandus
The Merck Manual, 1992
Oxford Handbook of Accident and Emergency Medicine, 2001