Haigused

ka lihaspinge peavalu
Cephalgia (ld.k)
Muscle contraction headache (ingl.k)

Seletus
Lihaspingest põhjustatud peavalu.

Ülevaade
Pingepeavalu põhjuseks olev kaela ja õlavöötme lihaste pinge võib olla tingitud nii emotsionaalsetest teguritest kui otseselt lihaste ebaühtlasest koormusest.
Pingepeavalu on väga levinud ning sageli on seda raske eristada migreenist ehk auraga peavalust.
Reeglina allub pingepeavalu suhteliselt hästi ravile.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Lihaspinge pea ja kaela ning õlgade piirkonnas võib kujuneda väga erinevatel põhjustel. Sageli on see tingitud ärevusest, stressist või puudulikust unest. Pingepeavalu on eelkõige “kontori” haigus ehk esineb neil inimestel, kes töötavad pikka aega ühes asendis (näiteks arvutiga) või kelle töö nõuab sarnaseid rutiinseid liigutusi (tehase liinitöötajad jt). Harvem on pingepeavalu kaelatrauma või lihashaiguse tagajärg. 

Sümptomid ehk avaldumine

Esimene sümptom on tavaliselt survetunne, nagu oleks tihe side seotud ümber pea.
Lisaks valutab ka kael ning valu süveneb päeva jooksul saavutades maksimaalse tugevuse õhtuks.
Valu ja ebamugavustundega kaasneb kontsentratsioonivõime langus ning väsimustunne, valu võib tugevneda müra või tugeva heli (kõva muusika) keskkonnas.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Pidevalt esineva peavalu põhjuste eristamine on tihti raske.
Kuna peavalu võivad anda väga erinevad haigused (migreen, ajukasvajad, trauma jne), siis tuleb kõik teised võimalused ennem välja lülitada, kui diagnoosida pingepeavalu.

Olulist infot annab küsitlemine valu iseloomu kohta (hommikul või õhtul), valu teket soodustavad tegurid (müra, töö, stress) ja valu kestvus (minuteid, tunde, päevi) ning tugevus.
Samuti on tähtis teada, kus valu täpselt paikneb - kogu peas, kuklas, ühel pool peas, kuna näiteks migreen on tüüpiliselt ühes peapooles.
Teiste haiguste väljalülitamiseks võib vajalikuks osutuda kompuutertomograafiline uuring ning silmade kontroll.
Pingepeavalu kahtlusel kontrollitakse katsudes ka kaela ja õlavöötme lihaste pinget, rühti ning selgroo muutusi. Reeglina piirdutakse siiski mitteinstrumentaalsete uuringutega.

Ravivõimalused

Pingepeavalu ravimisel on kõige olulisem lihaste toonuse alandamine.
Selleks on mitmeid häid harjutusi, mida saab teha ka kontoris või muul tööpostil. Inimesed, kes töötavad pidevalt ühes asendis, peaksid lubama endale mitmeid puhkepause päevas, et sooritada venitusharjutusi ja lõdvestada lihaseid.

Ei ole õige oodata valu tekkimiseni, harjutusi peab tegema kindla aja järel pidevalt.
Lihaspinge ning vale istumisasendi tulemusena võivad kujuneda ka selgroo muutused (kõverdus ehk skolioos ning lülivahekõhrede hävimine), mis võivad viia valu püsimisele ehk krooniliseks muutumisele.

Tihti on vaja valu ära võtta ka valuvaigstite ehk analgeetikumidega. Alustama peaks lihtsamatest ravimitest (näiteks aspiriin või paratsetamool) ning väiksematest annustest (aspiriini ja paratsetamooli puhul 0,5g).
Siiski peaks pingepeavalu all kannataja püüdma võimlemise ning massaažiga hoida lihased pingevabad, kuna valuvaigistite suhtes võib tekkida harjumus.

Kui valu püsib pikka aega ning tavapärastele ravivõtetele ei allu, lisatakse vahel ka rahustava toimega ravim, et vähendada peavalust tingitud ärevust ja stressi.

Prognoos

Tavaliselt on pingepeavalu välditav. Peavaluga inimene peab ise jälgima režiimi ning tegema pidevalt harjutusi ja hoolitsema oma rühi eest.
Vahel muutub valu krooniliseks, sel juhul tuleb tõhustada ravi ning üldjuhul peavalud aja jooksul taanduvad. Harva on see probleemiks aastaid.

Ennetamine

Pingepeavalu tekke ennetamises on oluline koht spordil ning õigesti sooritatud kehalistel harjutustel. Ka pikkadel tööpäevadel laua taga istudes ei maksaks unustada oma rühti ning tuleks valida võimalikult mugav tööasend.