Haigused ja seisundid

Peavalu

Cephalalgia (lad. k.)
Headache (ingl. k.)

Ülevaade
Peavalu on pea- või kaelapiirkonna valutundlike osade — peamiselt veresoonte, närvide — ärritusel tekkiv valu.
Peavalu on äärmiselt sage häire. Erinevat tüüpi peavalu esineb 93% inimestel, kuni 69% meestel ja kuni 99%-l naistel. Kuni 7 aastastest lastest on kaevanud peavalu üle 40%.
Ainult 5% peavalu all kannatavatel inimestel on peavalu põhjuseks tõsine neuroloogiline häire (näiteks ajukasvaja).

Tekkemehhanismid 

Põhiliseks valuallikaks kolju sees on veresooned. Aju ise ei ole valutundlik.
Peavaluga võivad kaasneda ka muud nähud (iiveldus, oksendamine, nägemishäired), sõltuvalt sellest, millest valu on tingitud.

Peavalu võib tekkida peapiirkonna arterite laienemisest ja valu vahendavate kehaomaste ühendite hulga suurenemisest veresoonte ümbruses. Selliselt tekib migreen.
Aju on väga tundlik hapnikuvaeguse ehk hüpoksia suhtes reageerides sellele veresoonte laienemisega, mis omakorda võib põhjustada peavalu. Näiteks aneemia ehk kehvveresuse korral ei kanna erütrotsüüdid ehk vere punalibled piisavalt hapnikku, mistõttu tekib hapnikuvaegus.

Pingepeavalu on kõige sagedasem peavalu vorm. See tekib seoses koljulihaste püsiva pingega, mis ei teki konkreetsest haigusest vaid hoopis vastusena stressile. Pingepeavalu esineb tavaliselt kergesti erutuvatel, kartlikel, emotsionaalsetel inimestel.
Valu põhjuseks võivad olla kasvajad või verevalumid, mis venitavad, nihutavad ja/või suruvad veresoonte seinu oma massiga või koljusisese rõhu tõusuga seoses takistusega ajuvedeliku ehk liikvoriteedes.

Sagedasemad põhjused 

• Pingepeavalu
• Migreen
• Premenstruaalsündroom
• Traumajärgne peavalu
• Hüpertooniatõbi ehk kõrgvererõhutõbi
• Lülisamba kaelaosa muutused
• Aneemia ehk kehvveresus
• Viirusinfektsioon (näiteks gripp)
• Nohu
• Põskkooppapõletik ehk sinuiit
• Kõrvapõletik ehk otiit
• Hambapõletik
• Silmahaigused (näiteks kõrgenenud silmasisene rõhk ehk glaukoom)

Haruldlasemad põhjused 

• Ajukasvaja
• Ajuverevalum
• Entsefaliit ehk ajupõletik
• Meningiit ehk ajukelmepõletik
• Neuralgiad ehk närvivalud
• Ravimid (näiteks sage valuvaigistite tarvitamine)
• Veresoonte arenguhäired (arteriovenoosne malformatsioon).

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks 

Tavaliselt selgub peavalu põhjus täpsel valu kirjeldamisel. Oluline on välja selgitada ka peavaluga esinevaid teisi nähtusid: iiveldus, oksendamine, pearinglus, tasakaaluhäired, nägemishäired jms. See määrab, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha.
Vastavalt vajadusele võidakse teha aju biovoolude uuring ehk elektroentsefalograafia, magnetresonantstomograafiline uuring,  kompuutertomograafiline uuring, ajuvedeliku ehk liikvori uuring, ajuveresoonte uuring ehk angiograafia.

Koduse ravi võimalused 

Kodustes tingimustes võiks peavalu ravida juhul, kui see on korduv probleem ning inimene teab, kuidas valu leevendada.
Pingepeavalu ennetamiseks tuleks püüda vähendada stressi, leida sobiv viis pinge maandamiseks.
Abi võib olla mõõdukast füüsilisest koormusest ning võimlemisest — lihaseid lõõgastavad harjutused.
Peavalu korral kasutatakse sageli aspiriini, ibuprofeeni, ketoprofeeni jt. medikamente.
Kroonilise pingepeavalu ravimine pikka aega valuvaigistitega võib tekitada sõltuvust ning valuvaigistid ise muutuda kroonilise peavalu põhjuseks.

Migreenihoogu tuleks püüda ennetada, vältides kokkupuudet vallandavate faktoritega (stress, söömata-, magamata olek). Migreeni esimeste tunnuste ilmnemisel tuleks võimalikult kiiresti võtta ravimeid — spetsiaalseid migreeni ravimeid, nagu sumatriptaan, rizatriptaan või valuvastaseid ning põletikku alandavaid ravimeid, nagu diklofenak.
Viirushaiguse korral võiks vajadusel kasutada palavikku alandavaid ravimeid (paratsetamool), süüa rohkelt C vitamiini sisaldavaid toiduaineid (sidrunit, greipi), juua palju, magada palju.

Arsti poole pöörduge juhul, kui 

•teil on esimest korda tekkinud tugev peavalu ning kui peavaluga kaasneb iiveldus, oksendamine, valguskartus, helikartus, kuklakangestus ja/või palavik,
•peavalu on muutunud iga korraga tugevamaks või kestab järjest pikemat aega,
•peavalule lisanduvad nähud, mida varem ei ole esinenud (näiteks nägemishäired, tasakaaluhäired jm).