Haigused ja seisundid

Palavik

febris (ld.k)
fever (ingl. k.)

Ülevaade
Palavik on organismi normist kõrgem temperatuur (suust mõõdetuna 37,8 ºC ja pärakust 38,2 ºC). Inimesel kulgeb kehatemperatuur päevarütmis miinimumiga hommikul ja maksimumväärtusega pärastlõunal.
Naistel tõuseb temperatuur pärast ovulatsiooni 0,5 ºC. Pärast füüsilist pingutust või saunas käimist on kehatemperatuur samuti normist kõrgem.
Palavik võib olla seotud infektsioonide, kasvajaliste protsessidega või immuunsüsteemi häiretega. Vanematel inimestel võib haigusega tekkida vastupidine reaktsioon - alapalavik, st temperatuur langeb alla normaaltemperatuuri.

Tekkemehhanismid

Kehatemperatuur tasakaalustatakse naha kaudu kaotatava soojuse ja lihastes ning teistes kudedes toodetud energia vahetusega.
Keha kõrgemat temperatuuri alandab organism veresoonte laienemisega ja higistamisega. Temperatuuri aitavad tõsta lihasvärinad (vappekülm) ja veresoonte ahenemine (käed-jalad külmad).

Palvik võib olla põhjustatud infektsioonist, kasvajatest või immunoloogistest häiretest. See võib olla vahelduv, st palavikuperioodide vahel on kehatemperatuur normis (kõikumine >2 ºC), või pidev, st püsibki ühtlaselt kõrgematel väärtustel (kõikumine 1-2 ºC) ning septiline palavik, mille korral vahelduvad kõrged palavikuhood vappekülmaga.
Palavik jaotub veel subfebriilseks ehk väikeseks palavikuks (<38,0 ºC)  ja palavikuks ehk febriilseks kehatemperatuuriks (> 38 ºC).

Sagedasemad põhjused

Viirusinfektsioonid
Bakteriaalne infektsioon
Kuseteede infektsioon
Neeruvaagna põletik
Tuberkuloos
Operatsioonijärgne haavainfektsioon
Operatsioonijärgne tromboos
Ravimites põhjustatud palavik
Artriidid

Haruldasemad põhjused

Endokardiit
Hüpertüreoos ehk kilpnäärme suurenemine
Vaskuliidid
Kollagenoosid
Hodkini/non-Hodkini lümfoom
Mao ja sooletrakti kasvajad
Neerukasvaja
Sepsis
Brutselloos
Malaaria
Tüüfus
Teadmata põhjusega palavik

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kehatemperatuuri peab alati mõõtma korduvalt.
Põletikunäitajate leidmiseks tehakse vereanalüüs.
Ultraheliuuringuga võidakse leida muutusi kõhuorganites, röntgeniga rindkerest südame ja kopsude haigusi, naistel on soovitav günekoloogiline läbivaatus.
Vere, uriini jt kehavedelike bakteriaalne külv võimaldab diagnoosida bakteriaalseid põletikke.

Koduse ravi võimalused

Alati tuleb alustada palavikku alandava raviga kui kehatemperatuur lapsel on pärakust mõõdetuna üle 38,5 ºC ja täiskasvanul 38,0 ºC. Igas koduses apteegis peaks olema püsivalt mingi palavikku alandav vahend.

Lastele sobivad palaviku alandamiseks paracetamol, tylenol. Alla 6 aastase lastele ei ole aspiriin soovitatav, sest võib tekkida Reye sündroom.
Lisaks tuleb lapsele panna selga õhemad riided ja katteks õhem tekk, imikul on soovitav ümbert võtta pampers-mähe, sest see hoiab temperatuuri kõrgemana.
Kui lapse temperatuur on üle 39,0 ºC, tuleb teda toasooja veega, millele võib lisada veidi viina, üle kogu keha kokku hõõruda ja seejärel ära kuivatada. Kui teie lapsel on varem palaviku ajal esinenud palaviku krampe, tuleb palaviku alandamist alustada juba 38,0 ºC juures.

Täiskasvanutele sobivad palaviku alandamiseks aspiriin ja paratsetamool. Kui palavik on väga kõrge võib teha “viinasokke” (puuvillased sokid kasta vee ja viina lahuses märjaks ja jätta sokid mõneks ajaks jalga) ja määrida peopesi sama lahusega.

Nii lastele kui ka täiskasvanutele on vaja anda piisavalt vedelikku: kuuma teed, mahla.
Kindlasti tuleb palaviku püsimisel konsulteerida oma arstiga.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• palavik püsib mitu päeva kõrgena
• esineb septiline palavik
• pikemat aega püsib „väike“ palavik
• lisaks palavikule esinevad veel raske hingamine, peavalu ja valguse kartus, pidev oksendamine, kõhulahtisus või tasakaalu häired
• vaatamata teie püüdlustele palavik ei alane alla 38,5 ºC.

Kasutatud kirjandus
Herold G. Palavik. Sisehaigused. Loengule orienteeritud käsitlus. OÜ Greif 1999; 800-801.
Beers MH, Berow R. ed. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999; 1093-1094.