Haigused

Otosclerosis (ld.k)
Otosclerosis (ingl.k)

Selgitus
Otoskleroos on teadmata põhjustel tekkiv sisekõrva haigus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus.

Ülevaade
Otoskleroosi esineb ~ 3-4 % elanikkonnast, sagedamini valgetel naistel vanuses 20-30 aastat. Sageli algab või halveneb kuulmislangus peale sünnitust.
Haigus võib esineda perekonniti. Otoskleroosi puhul kasutatakse kirurgilist ravi, mis annab häid tulmeusi ning kuulmine võib taastuda täielikult.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, kus asuvad kolm kuulmeluukest (helijuhtesüsteem) ja sisekõrv, kus asub luuline labürint ja kuulmisnärv.
Otoskleroosi puhul haarab haigus sisekõrva, mille tagajärjel tekib süvenev kuulmislangus.

Haiguse tekkepõhjused  ja täpne mehhanism on teadmata.
Siskõrva luulisse labürinti tekivad  uue ebaküpse luukoe kogumikud. Eelpool nimetatud muutuste tagajärjel tekib keskkõrvas asuva helijuhtesüsteemi ehk kuulmeluukeste ahela jäikus ja selle tulemuseks on kuulmise halvenemine.

Sümtomid ehk avaldumine

Iseloomulik on tasapisi algav ja aeglaselt süvenev kuulmislangus. Haigus haarab küll mõlemat kõrva, kuid harva algab kuulmise nõrgenemine mõlemas korraga.
Üsna tüüpiline on selline  tunne, et kuulmine on parem just mürarikkas ruumis. Selle põhjuseks on asjaolu, et müra taustal räägitakse tavaliselt kõvema häälega ja müra, mis on tavaliselt madalatooniline, segab otoskleroosi põdevaid inimesi vähem kui terveid.
Üks oluline sümptom on kõrvus kuuldav madalatooniline kohin ehk tinnitus, mis esineb just haiguse algstaadiumis ja kaob aja jooksul.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Otoskoopia ehk kõrva vaatlus annab informatsiooni väliskuulmekäiku ja kuulmekile seisundist.
Sosinkõne (arst ütleb sosinal numbreid ja uuritav peab neid kordama) annab esmast teavet kuulmise kohta.
Kui ilmneb kuulmise halvenemine, tuleb teha täpsem uuring ehk toonaudiogramm. Toonaudiogramm näitab, kui palju inimene kuuleb. Uuritavale asetatakse pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega helisid, tulemusena saadakse graafik, mis peegeldab täpselt kuulmise taset.

Ravivõimalused

Kuna pole teada haiguse põhjusi ja täpset mehhanismi, ei tunta ka  ravi, mis takistaks haiguse süvenemist, seepärast on olemas vaid abistav ravi.
Kuuldeaparaat sobib otoskleroosi puhul hästi. Aparaadi abil saavutatakse tavaliseks suhtlemiseks vajalik kuulmine.
Operatiivne ravi ehk stapedoplastika: selle operatsiooni käigus asendatakse keskkõrvas asuvate kuulmisluukeste ahelas üks kuulmeluuke väikese proteesiga, mille tagajärjel kuulmine paraneb oluliselt.

Prognoos

Haigus on enamasti aeglaselt progreseeruv, kuid viib siiski aja jooksul tugeva kuulmislanguseni.
Täielikult kurdiks tavaliselt ei jääda.
Vajalikuks osutub kas kuulmisaparaadi kasutamine või operatsioon.
Operatiivsel ravil on väga hea efekt. Kuulmine taastub peaaegu endisele tasemele.

Ennetamine

Ennetamine pole võimalik.

Tagasi haiguste nimekirja