Haigused

ka söögitorupõletik
Oesophagitis (lad. k.)
Esophagitis (ingl. k.)

Selgitus
Ösofagiit on söögitorupõletik.

Ülevaade
Kõige sagedamini esineb refluksist ehk happelise maosisu sattumisest söögitorusse põhjustatud ösofagiiti ehk refluksösofagiiti.
Haigus avaldub olenevalt algpõhjusest erinevalt. Sagedamini esineb valu, kõrvetisi ja neelamistakistust.
Ösofagiit on üldiselt hästi ravile alluv.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Ösofagiit tekib söövitusest keemiliste ainetega, refluksi tõttu, alkoholi toimel, kiiritusravi tagajärjel.
Söögitoru põletikku võivad põhjustada seened (Candida albicans) — tekib soorösofagiit, organismi kurnatusest kasvaja tõttu või AIDSi korral nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel — kui organism ei tule hästi toime enda kaitsmisega nakkuste eest, mida põhjustavad viirused (herpesviirus) ja bakterid (laktobatsillid, streprokokid).

Sümptomid ehk avaldumine

Seene (Candida) põhjustatud söögitorupõletiku korral ei pruugi inimene midagi halba tunda. Tavaliselt on samal ajal nakatunud ka suu ja neel ning seetõttu on näha keelel valget kattu.

Refluksösofagiidi korral võib inimene tunda kõrvetisi happelise maosisu sattumisest söögitorusse.
Põletiku tõttu võib neelamine olla valus. Tavaliselt tekib valu rinnaku taha.
Mõnikord võib olla tunne, et söök jääb söögitorusse kinni, ning ei lähe hästi alla, seda nimetatakse neelamishäireks ehk düsfaagiaks.

Viiruste põhjustatud söögitorupõletike korral tekivad sageli söögitoru limaskestal, aga ka neelus, ninas ja suus villikesed ja haavandid, mistõttu neelamine on eriti valulik.
Lisaks kaasnevad viirushaigusele iseloomulikud üldine halb enesetunne, palavik, aga ka iiveldust, oksendamist võib ette tulla.

Söövitustest keemiliste ainetega (tugevate hapete või alustega) tekib äge ösofagiit, kusjuures söögitorusein võib mulgustuda, võib tekkida ka verejooks. Sellisel juhul võib olla tegemist eluohtlike kahjustustega. Söögitoru paranemisel võib tekkida söögitoruahenemine ehk striktuur.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Olulist infot söögitoru seisundist annab endoskoopiline uuring. Selleks viiakse elastne toru söögitorusse. Toru otsas on optiline “silm”, mille kaudu näeb, kas on muutusi söögitoruseinas. “Kahtlaste” muutuste korral võetakse täpsemaks uurimiseks koetükikesi ehk biopsia.

Ravivõimalused

Ravi seisneb haiguse tekitanud põhjuste kõrvaldamises.
Refluksösofagiidi korral kasutatakse maohappe tootmist vähendavaid ravimeid, näiteks omeprasooli.
Seenest põhjustatud ösofagiiti ravitakse seenevastaste ravimitega, näiteks amfoteritsiiniga, flukonasooliga.
Viirustest tingitud ösofagiidi raviks kasutatakse viiruste vastaseid ravimeid, näiteks atsükloviiri või gantsükloviiri.

Prognoos

Prognoos sõltub haiguse põhjusest.
Refluksösofagiit allub üldiselt hästi ravile, on suhteliselt hea prognoosiga. Kui seda aga mingil põhjusel ei ravita, siis on prognoos äärmiselt tõsine, võivad tekkida söögitoru haavandid, söögitorusein võib mulgustuda, tekkida verejooks, võib tekkida eluohtlik seisund.
Kui ösofagiit on tekkinud immuunpuudulikkusega inimesel (organism ei tule oma kaitsmisega — viiruste, bakterite, seente eest — hästi toime), siis neil kipuvad põletikud kergesti korduma.
Mõnikord tekib põletiku tagajärjel söögitoru ahenemine ehk striktuur, mis võib takistada toidu edasipääsemist makku.

Ennetamine

Söövitusest tingitud ösofagiidi tekkimise ära hoidmiseks oleks mõistlik mitte juua tundmatuid vedelikke!
Refluksösofagiidi korral võiks süüa vähesel hulgal toitu korraga, mitte kummardada liiga palju ning magada kõrgema peaalusega.

 

Tagasi haiguste nimekirja